Kaks kuud tagasi kirjutasime, et punase veini tervislik mõju sai selgemaks, kuna selles sisalduv resveratrool võib mõjutada organismi noorena hoidvaid protsesse. Seepeale võttis Maalehega ühendust Maailma Tervisedenduse Assotsiatsiooni asepresident Anu Kasmel, kes väljendas muret, et julgustame lugejaid veelgi enam ja julgemalt igapäevaselt veini tarbima.
„Eestis on alkoholitarbimine ligi kahekordselt kõrgem ühiskonda ohustavast tarbimismahust. Kuid lisaks sellele teeb mind väga murelikuks, et uurijad on leidnud resveratroolil selged kantserogeensed ja ka loote arengut kahjustavad mõjud,“ selgitas doktor Kasmel.
Muretsemiseks on tõesti põhjust, sest veini joomine on laialt levinud just noorte, sünnitusealiste naiste hulgas, ja tihti ka raseduse ajal. „Mis see üks klaas ikka teeb,“ arvatakse. Kuid teeb.
Mitmete erinevate uuringutega on tõestanud, et punases veinis sisalduv resveratrool mõjub inimese lootele kahjulikult, sest loote organismi kaitsebarjäär ei ole veel välja kujunenud. Üsna üheselt soovitavad teadlased rasedatel punast veini mitte tarbida.
Jah, aga prantslased, nemad ju joovad kogu aeg veini? N-ö prantsuse paradoksi põhjust pole suudetud siiani välja selgitada, küll on aga katsete käigus ümber lükatud hüpotees, et selle aluseks võiks olla just punases veinis sisalduv resveratrool.
Selle aine pikaajaline toime inimorganismile pole hoolimata erinevatest uurimistöödest tänaseni lõplikult selge. Toetudes asjaolule, et resveratrool on östrogeeni antagonist (vastandtoimega aine) ning võib häirida suukaudsete rasestumisvastaste vahendite toimet, ei soovita mõned veinimüüjad punast veini juua rasedatel või naistel, kes planeerivad lapseootele jäämist. Teised aga juhivad tähelepanu asjaolule, et resveratrooli ei tohiks (veiniga) manustada nooremad kui 18aastased, sest pole läbi viidud ühtki uuringut, mis näitaks, kuidas see nende loomulikku arengut mõjutab.
Küll on aga olemas üks uuring, mis osutab, et teoreetiliselt võib resveratrool stimuleerida rinnavähi rakkude kasvu. Seda tõenäoliselt oma keemilise struktuuri tõttu, mis on sarnane taimsele östrogeenile.
Doktor Kasmel viitab David M. Goldbergile, kes on uurinud resveratrooli, katehiini ja kvartsetiini farmakokineetikat inimesel. Goldberg tõdeb: “Tundub, et tõenäolised tervisekasud, mis on avastatud in vitro katsetes, on ebarealistlikud ning ülepaisutatud. Neid võib nimetada isegi ebaolulisteks ja eksitavateks.”
Ka Anu Kasmel leiab, et on oluline punase veini ohtudele viidata: “Ehk aitab see vältida mõnegi perekonna tragöödia, olgu siis puudega lapse sünni või pereliikme noores eas vähkkasvajasse haigestumise näol.”
