Tööandja on kohustatud rasedale andma arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, see aeg arvatakse tööaja hulka.
Rase naine peaks teadma, et teda ei või panna tegema ületunnitööd, rase ei tohi töötada öösel (alates kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul) ega puhkepäevadel (lubatud on töötada viis päeva nädalas kahe järjestikuse puhkepäevaga).
Rasedat ei ole lubatud saata töölähetusse (ehk komandeeringusse). Rasedal on õigus nõuda arsti otsuse alusel ajutist töötingimuste kergendamist või ajutist üleviimist kergemale tööle. Kergendatud tingimustes töötamise või kergema töö tegemise eest makstakse rasedale palgavahe kinni ravikindlustuse summadest (haigekassa kannab selle raha Sinu pangaarvele).
Kui tööandja asukoha tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal puudub võimalus raseda töötingimuste kergendamiseks või kergemale tööle üleviimiseks, vabastatakse ta töölt ja makstakse hüvitist ravikindlustuse summadest (100% keskmisest töötasust). Töölepingut sellises olukorras ei lõpetata. Tööandja on kohustatud tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise.
Korraline puhkus
Sõltumata töötatud ajast on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses: naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning ka mehel, kelle naine on rasedus- ja sünnituspuhkusel. Puhkuse saamine ei sõltu sellest, kas tegemist on määratud (ajutise) või määramata ajaks sõlmitud töölepinguga.
Tööandja on kohustatud andma puhkust töötajale sobival ajal:
* naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
* vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Kui korraline puhkus langeb samale ajale rasedus- ja sünnituspuhkusega, peab tööandja viima korralise puhkuse üle teisele ajale. Kui osa korralisest puhkusest jääb rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu kasutamata, saab seda kasutada pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu.
Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva lapsepuhkust. Nende päevade eest tasustatakse miinimumpalga alusel.
Töösuhte lõpetamine raseda või isikuga, kes kasvatab alla 3-aastast last
Põhitöökohaga töötamise puhul on tööandjal üldjuhul keelatud rasedaga töölepingut lõpetada.
Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla 3-aastast last järgmistel juhtudel: koondamisel, mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu, töötaja pikaajalisel töövõimetusel, töötaja vanuse tõttu, töötaja korruptiivse töö tõttu.
Töölepingu lõpetamine ettevõtte likvideerimise, pankroti, katseaja mitterahuldavate tulemuste ja töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu vallandamise, töötaja suhtes usalduse kaotamise ning töötaja vääritu teo tõttu on lubatud üksnes tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul. See tähendab, et tööandja peab eelnevalt taotlema tööinspektori nõusolekut. Ilma vastava nõusolekuta töölepingu lõpetamine raseda või isikuga, kes kasvatab alla 3-aastast last, on ebaseaduslik.
Kui tundub, et tööandja on Sulle liiga teinud, tuleb pöörduda abi saamiseks kohalikku tööinspektsiooni. Kui tööleping on juba lõpetatud ja töötaja leiab, et tööandja on talitanud ebaseaduslikult, tuleb pöörduda ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Rasedusest teatamine
Seaduses ei sätestata, millal täpselt peab naine oma rasedusest tööandjale teatama, kuid vaidluste vältimiseks oleks mõistlik teha seda üsna aegsasti.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud selle lõpetamise ajal keelavast asjaolust — rasedusest — teadlik.
Kui aga töötaja sellest õigeaegselt ei teatanud ja tööandja ei saanud sellest teadlik olla, võib töövaidluskomisjon või kohus hüvitise või keskmise palga nõude rahuldada osaliselt või jätta hoopis rahuldamata. Seega võiksid tööandjat rasedusest aegsasti informeerida, nii jääb aega ka asendaja leidmiseks.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Rasedus- ja sünnituspuhkust on õigus saada töötaval naisel. Sul on õigus saada hüvitist, kui Sul on sünnituslehe algamise päeval kehtiv töö- või teenistusleping.
Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva (so 30. rasedusnädalal) enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.
Naistearst või perearst, kelle juures oled rasedusega arvel, kirjutab Sulle sünnituslehe välja kas alates 30. rasedusnädalast või hiljemalt 35. rasedusnädalast (so 30 kalendripäeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva) 140 kalendripäevaks (ehk 20 nädalaks). Seega on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseks 140 kalendripäeva.
Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral lisandub rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem veel juurde 14 kalendripäeva.
Kui raseda töökohustusi on raseduse ajal kergendatud, tuleks tal jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele 30. rasedusnädalal, vastasel korral väheneb haigekassa poolt makstav sünnitushüvitis. Samuti väheneb sünnitushüvitis, kui naine soovib jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele pärast 35. rasedusnädalat.
Sünnitusleht tuleb rasedal viia tööandjale. Tööandja peab 7 päeva jooksul sünnituslehe toimetama haigekassasse. Kokkuleppel tööandjaga võib sünnituslehe ja muud vajalikud dokumendid esitada haigekassale töötaja ise.
Haigekassas arvutatakse välja Sinu ühe kalendripäeva keskmine tulu, aluseks on maksuameti esitatud andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta. Lähtutakse eelmisel kalendriaastal isikule arvestatud sotisaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest makstakse hüvitist (st sünnitusraha), mis on 100% naise kalendripäeva keskmisest tulust. Hüvitise saab naine kätte korraga. Hüvitise maksab haigekassa välja 30 päeva jooksul alates sünnituslehe ja nõuetekohaselt vormistatud tõendite haigekassasse esitamise päevast hüvitise saaja pangaarvele.
Rase, kes on alla 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel, peab sünnituslehe alusel makstava hüvitise saamiseks esmalt lapsehoolduspuhkuse katkestama ja vormistama ennast tööle. Sellistel puhkudel arvestatakse üldjuhul hüvitist miinimumpalgast lähtudes.
Rasedatele, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed või saavad töö- või teenustasusid võlaõigusliku lepingu alusel või on füüsilisest isikud ettevõtjad, makstakse sünnitushüvitist ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta.
Raseduse ajal haigestumisel väljastab arst vajadusel töötavale naisele haiguslehe, mille alusel maksab haigekassa haigusraha üldiste reeglite järgi. Haigekassa hüvitab rasedale kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summast 450 krooni.
Õigused pärast sünnitust
Sul on õigus kasutada oma korralist puhkust soovi korral pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu.
Sul on õigus pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse (sünnituslehel märgitud 140 kalendripäeva) lõppemist jääda lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, selle vormistamiseks kirjuta oma tööandjale avaldus. Lapsehoolduspuhkust võib kasutada korraga või osade kaupa igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks tuleb Sul esitada avaldus tööandjale.
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada peale ema ka isa või kui neist kumbki seda ei kasuta, siis ka lapse tegelik hooldaja, näiteks vanaema. Sul on õigus avalduse alusel lapsehoolduspuhkus igal ajal katkestada ja asuda uuesti tööle. Tööandja peab säilitama töökoha lapsehoolduspuhkusel oleku ajaks.
Kui ema ei soovi kasutada lapsehoolduspuhkust, vaid otsustab väikese lapse kõrvalt tööl käima hakata, siis nähakse seaduses ette mitmeid soodustusi.
Väikse lapse kõrvalt tööl käimine
Isikule, kes kasvatab alla pooleteiseaastast last, antakse peale üldise lõunaaja lisavaheajad (vähemalt iga 3 tunni järel 30 minutit) lapse toitmiseks. Näiteks 8-tunnise tööpäeva jooksul on õigus saada kaks pooletunnist lisavaheaega.
Kui kuni pooleteiseaastasi lapsi on rohkem kui üks, peab vaheaeg kestma vähemalt tund. Töötaja soovi korral liidetakse need lapse toitmiseks mõeldud pausid üldise lõunavaheajaga või lühendatakse tunni võrra tööaega. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist palka sotsiaalkindlustuse rahast.
Kui tööandja on nõus, on vastavalt kokkuleppele võimalik kasutada osalist tööaega. Töölähetusse saab alla 3-aastast last kasvatavat naist saata vaid tema enda nõusolekul. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast last, võib ületunni- ja öötööle saata ning puhkepäevadel tööle rakendada ainult tema nõusolekul.
Kui naine ei ole võimeline tervise tõttu tegema oma senist tööd, on tal õigus nõuda ajutist töötingimuste kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle arsti otsuse alusel. Palgavahe makstakse kinni ravikindlustuse rahast.
Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last, on õigus saada puhkust talle sobival ajal. Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsehoolduspuhkust 3 kalendripäeva juhul, kui peres on üks või kaks alla 14-aastast last ja 6 kalendripäeva juhul, kui peres on üks alla 3-aastane või kolm ja enam alla 14-aastast last. Need puhkusepäevad võimaldatakse välja võtta koos põhi- ja lisapuhkusega või muul kokkulepitud ajal.
Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil tööaasta jooksul kuni 14 päeva palgata puhkust lapsevanemale, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Puudega lapse ühel vanematest, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on õigus saada lapse kasvatamiseks üks lisapuhkepäev kuus.
Lapsendaja puhkust antakse alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem. Lapsendamisleht kirjutatakse välja 70 kalendripäevaks alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamislehe väljastab lapse perearst.
Rasedatele, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes saavad töö- või teenustasusid võlaõigusliku lepingu alusel või on füüsilisest isikust ettevõtjad, makstakse lapsendamishüvitist ilma lapsendaja puhkuseta.
Alla 12- aastase lapse põetamise korral makstakse hüvitist 100% keskmisest tulust kuni 14 kalendripäeva eest. Alla 12-aastase lapse haiglas põetamise korral makstakse hüvitist 80% keskmisest tulust kuni 14 kalendripäeva eest. Haige perekonnaliikme kodus põetamise korral makstakse hüvitist 80% keskmisest tulust kuni 7 kalendripäeva eest. Alla 3- aastase lapse (100% keskmisest tulust) või alla 16-aastase puudega lapse (80% keskmisest tulust) hooldamise korral, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse sünnitusabi, makstakse hüvitist kuni 10 kalendripäeva eest.
Haigekassa hüvitab alla 1-aastase lapse emale kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summast 300 krooni.
Ravikindlustus
Kõigil last ootavatel naistel, kes elavad seaduslikult Eesti Vabariigis, on hiljemalt 12. rasedusnädalast õigus ravikindlustusele (õigus haigekassakaardile). Ravikindlustuse põhimõtted kehtivad võrdselt kõigile Eestis seaduslikult elavatele inimestele.
Kui töötad või oled koolitusloaga õppeasutuses õppiv kuni 24-aastane õpilane või statsionaarses õppevormis või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppiv üliõpilane, on Sinu tööandja või riik Sind juba üldjuhul haigekassas kindlustanud.
Tööandja on kohustatud esitama haigekassale isiku arvelevõtmiseks ettenähtud dokumendid seitsme päeva jooksul alates isiku tööle asumise päevast. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab vajalikud dokumendid haigekassale ise. Kui oled registreeritud töötu, siis on Sul õigus ravikindlustusele kogu töötuks olemise ajal. Ravikindlustust vormistatakse kohalikus haigekassas.
Kui sa ei tööta, ei õpi ega ole registreeritud töötuna ja Sul pole ravikindlustust, tuleb ravikindlustuse vormistamiseks pöörduda alates 12. rasedusnädalast elukohajärgsesse haigekassasse. Kaasa tuleb võtta pass ja raviarsti tõend raseduse kohta. Sulle vormistatakse haigekassakaart, kuid see ei anna õigust saada rasedus- ja sünnituspuhkust ega sünnituslehe alusel makstavat sünnitushüvitist.
Pärast sünnitust saad haigekassas vormistada endale ravikindlustuse kui alla 3-aastast last kasvatav mittetöötav isik. Selleks on vaja kaasa võtta lapse sünnitunnistus, pass ja tõend pensioniametist. Üliõpilasel, kes töötab, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust sünnituslehe alusel. Pärast lapse sündi on õigus taotleda akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks, selle vormistamiseks tuleb kirjutada avaldus dekaani nimele ja lisada lapse sünnitunnistuse koopia.
Õpilasel on arstitõendi alusel õigus saada vabastus kehalise kasvatuse tundidest või puududa koolist tervislikel põhjustel (seoses rasedusega) ja pärast lapse sündi lapse hooldamiseks. Klassi lõpetamine sõltub siiski kokkuleppest kooli juhtkonnaga ja võib võtta aega. Seega räägi oma probleemidest klassijuhataja ja kooli direktoriga.
Riiklikud peretoetused
Riiklike peretoetuste saamiseks peab lapse sünni eelnevalt registreerima elukohajärgses perekonnaseisuasutuses. Sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul alates lapse sündimise päevast. Perekonnaseisuasutusse võta kaasa meditsiiniline sünnitõend, mille saad haiglast ning vanemate passid ja abielutunnistus. Alles seejärel on võimalik taotleda riiklike peretoetusi. Selleks pöördu elukohajärgsesse pensioniametisse 6 kuu jooksul alates lapse sündimise päevast. Kaasa võta pass, lapse sünnitunnistus ja sünnitõend.
Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse toetusi kõigile Eesti alalistele elanikele — ka neile, kes on töötud, asuvad alles tööle, töötavad, õpivad või on kodused.
Riiklikud peretoetused aastal 2005:
* lapse sünnitoetus — esimese lapse ja mitmikute sünni puhul 3750 krooni ja iga järgmise lapse puhul 3000 krooni (makstakse ühekordselt seoses lapse sünniga);
* vanemahüvitis — 12 kuu jooksul makstav tasu saamatajäänud tulu eest sõltuvalt varasemast teenistusest (vt allpool täpsemalt);
* lapsetoetus — kuni lapse 16-aastaseks saamiseni 300 krooni (iga kuu);
* lapsehooldustasu — kuni 1-aastase lapse puhul 700 krooni, 1-3-aastase lapse puhul 600 krooni, 3-8-aastase lapse puhul, kui peres on ka alla 3-aastane laps, 300 krooni. Kui peres on kolm või enam lapsetoetust saavat last, makstakse hooldustasu kõigi laste eest kuni 8-aastaseks saamiseni 300 krooni (iga kuu);
* üksikvanema lapse toetus — 300 krooni (iga kuu);
* ajateenija lapse toetus — 750 krooni (iga kuu);
* eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus — 900 krooni (iga kuu);
* kolme ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus — 3-lapseline pere 150 krooni kvartalis lapse kohta, 4- ja 5-lapseline pere 300 krooni kvartalis lapse kohta, 6- ja enamalapseline pere 375 krooni kvartalis lapse kohta, kolmikutega pere 900 krooni kvartalis pere kohta;
* lapse koolitoetus — 450 krooni (makstakse kord aastas);
* lapsendamistoetus — 3000 krooni (ühekordne);
* elluastumistoetus — 6000 krooni (lastekodulastele).
Enamik kohalikke omavalitsusi maksavad lapse sünni puhul veel lisaks oma toetusi.
Vanemahüvitis
Vanemahüvituse maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast. Esimesed kuus kuud võib vanemahüvitist taotleda ainult ema. Hiljem võib seda saada kas ema või isa, samuti võivad nad kasutada hüvitist kordamööda.
Vanemahüvitist makstakse koos rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadega kokku 365 päeva. Kui emal ei ole olnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni lapse 11 kuu vanuseks saamiseni.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse eelnenud kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Hüvitise suurus on 100% sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, aga mitte suurem kui üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. Need, kelle tulu oli väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, saavad kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist (2005. aastal 2480 krooni). Neil, kellel tulu puudus, on vanemahüvitise suuruseks hüvitise määr (2005. aastal 2200 krooni).
Kui hüvitisesaaja töötab ning teenib kuus kuni ühe hüvitise määra (2005. aastal 2200 krooni), säilib hüvitis täiel määral. Kui teenitakse rohkem, vanemahüvitis väheneb. Uus hüvitise suurus arvutatakse valemiga: uus hüvitis = (vanemahüvitishüvitis + tulu) : 1,2 — tulu.
Kui hüvitise maksmise ajal teenib vanem üle viiekordse hüvitise määra (2004. aastal 5 x 2200 = 11000), siis kaotab ta õiguse vanemahüvitisele.
Juhul, kui lapse ema või isa on liitunud pensionifondi II sambaga, maksab riik vanemahüvitise pealt lisaks 1% riiklikku pensionifondi.
Tulumaksuvabastus
Üks lapse vanematest või last ülalpidav inimene võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast lapsest. Lapse 17-aastaseks saamise aastal kehtib vabastus terve aasta. 2005. aastal on täiendav maksuvaba tulu aastas 20400 krooni.
Õppelaenukustutus
Väikelapse vanemal on õiguse taotleda õppelaenu tagasimaksmata summa osalist kustutamist riigi poolt (välja arvatud intressid). Taotluse korral maksab riik lapse ühel vanemal järele jäänud õppelaenu summast 50%, kaksikute puhul 75% ning kolmikute puhul 100%. Iga järgnev laps vähendab laenusummat omakorda 50% võrra.
Lapse vanemal on õigus taotleda õppelaenu maksepuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, puhkuse ajal maksab laenu intressid riik.
Lapse ravikindlustus
Pärast lapse sünni registreerimist perekonnaseisuasutuses pöördu elukohajärgsesse haigekassasse, et taotleda lapsele ravikindlustus (ühe kuu jooksul). Kaasa tuleb võtta vanema pass ja lapse sünnitunnistus.
