Organismi kohanemisel rasedusaegsete muutustega võib eristada kolme staadiumi:

1. Kohanemisstaadium (1.-4. kuu = I trimester)
Sinu psüühika ja organid püüavad kohaneda neile esitatud kõrgendatud nõudmistega. Sul võib esineda iiveldust, oksendamist, süljevoolu, vastikustunnet teatud toitude suhtes, ebanormaalseid isusid (kriidi söömine) ja kõhukinnisust.

2. Heaolustaadium (5.-7. kuu = II trimester)
Sinu organism on koormusega harjunud, enesetunne ja häälestatus on head ning Sa tunned oma lapsest rõõmu.

3. Koormuse stadium ( 8.kuust kuni sünnituseni = III trimester)
Laps kasvab nüüd kiiresti ja kehaline koormus suureneb. Kasvav loode ja emakas avaldavad survet naaberorganitele, põhjustades nende talitluse häireid. Suurema koormuse all on nüüd ka lülisammas ja seljalihased. Võivad esineda seljavalud.

Sinu kehas toimuvad järgmised muutused:

HORMOONID. Raseduse tekkimisega muutub hormoonide tasakaal Sinu organismis. Samuti tekivad uued, ainult rasedusele omased hormoonid. Nad mõjutavad kogu Sinu keha ja loote arengut, aga ka Sinu psüühikat. Platsenta arenedes hakkab see tootma mitmeid hormoone. Üheks neist on kooriongonadotropiin, mis eritub uriiniga. Tema määramisel uriinis põhineb rasedustest. Raseduse ajal on eelsoodumus kõrvalkilpnäärmete alatalitluseks, mistõttu esinevad kaltsiumi ainevahetushäired. Selle tagajärjel võivad Sul tekkida lihastes krambid.

SÜDA, VERI JA VERERINGE. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Vererõhk võib raseduse esimesel poolel veidi langeda ja tõuseb raseduse lõpuks uuesti endisele tasemele. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks kuni 20 löögi võrra minutis. Suurenenud emakas rõhub alumisele õõnesveenile ja vaagnaveenidele, mistõttu vere tagasivool keha alumisest poolest südamesse on raskendatud ja veenisisene rõhk tõuseb. Hormoonide mõjul on veeniseinte lihaskiht nõrgenenud ning selle tulemusena võivad tekkida veenilaiendid jalgadel, suguelunditel ja päraku piirkonnas. Raseduse lõpu poole surub raske emakas selili lamades alumisele õõnesveenile ja veri ei pääse südamesse. Sellest tingituna võib Sinu enesetunne järsult halveneda. Võib tekkida nõrkustunne, pearinglus, kõrvade kohisemine ja isegi teadvuse kaotus. Enesetunne paraneb mõne minuti jooksul pärast külili keeramist.

HINGAMINE. Raseduse ajal vajad rohkem hapnikku, et tagada lapsele normaalne areng ja kasv. Sellepärast suureneb Sinu hingamissagedus. Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas vahelihase ülespoole ja kopsud ei saa sissehingamisel enam nii palju laieneda kui varem. See tähendab, et Sa ei saa korraga nii palju õhku sisse hingata kui vaja oleks ja Sul võib juba kergel pingutusel hingeldus tekkida.

NEERUD. Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Seetõttu võib Sinu organism kaotada vajalikke aineid (nt. aminohapped, glükoos, vitamiinid). Hormoonide mõjul kusejuhad laienevad, uriinivool neis on aeglustunud ja tekib soodne võimalus infektsiooni tekkeks. Emakas surub kusepõiele ja see tekitab sagedase urineerimisvajaduse.

NAHK. Ka nahas toimuvad raseduse ajal muutused. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Pigmendi muutuste tõttu võivad põskedele tekkida liblikasarnased laigud, pruunid plekid nina või suu ümbrusse. Need kaovad peale sünnitust. Emakas kasvab ja venitab Sinu kõhtu. Kõhunahale võivad raseduse teisel poolel tekkida punakassinisd triibud — rasedusjutid. Peale kõhu võivad need paikneda veel puusadel, reitel ja rindadel. Peale sünnitust muutuvad need valgeks, kuid täiesti ära ei kao.

SEEDETRAKT. Raseduse ajal paraneb igemete verevarustus, nad muutuvad kohevamaks ja võivad juba kerge puudutuse järel veritsema hakata. Sul on suurem võimalus kaariesse haigestuda kui last mitte ootaval naisel, sest laps vajab oma luude ülesehitamiseks kaltsiumi ja seda Sinu organismi varude arvel. Kaariest soodustab ka suurenenud süljevool. Hormoonide tasakaalu muutused põhjustavad raseduse algul oksendamist ja süljevoolu. Selle leevendamiseks tuleks hommikul voodist tõusmata süüa võileib või õun või juua klaas mahla vms. Ka päeval tekkinud iiveldusest ülesaamiseks oleks hea midagi süüa. Kui tunned end aga pidevalt halvasti ja väsinuna või oksendad üle 2-3 korra päevas, peaksid pöörduma arsti poole. Hormoonid lõdvestavad soolte seina lihaskihti. See tähendab, et toit liigub sooles aeglasemalt kui tavaliselt ja võib tekkida kõhukinnisus. Seda aitab vältida õige toitumine.

RINNAD. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni. Ka rinnanibu ja nibuväli kasvavad ning muutuvad tumedamaks. Alates 3.raseduskuust võib rinnast erituda mõni tilk ternespiima, kuid tõeline piimaproduktsioon läheb käiku alles peale lapse sündi.

KAALUMUUTUSED. Raseduse jooksul suureneb Sinu kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Esimesel trimestril see eriti ei muutu. Teisel trimestril on kaalu juurdekasv 250-400 g nädalas ja kolmandal trimestril 400-500 g. Viimasel 1-2 nädalal kaal enamasti ei kasva. Kaalu juurdekasv toimub loote arvelt, kes kaalub raseduse lõpuks keskmiselt 3,5 kg. Platsenta ja lootekestad kaaluvad kokku ~700 g. Sellele lisandub 1,5 l lootevett. See teeb kokku umbes 6 kg. Emakas kasvab ja muutub ~1 kg võrra raskemaks. Rinnad suurenevad ja teiste organite verevarustus paraneb. See on umbes 1-2 kg. Verehulk suureneb 1 l võrra. Seega 9-10 kg kaalu juurdekasv tuleneb otseselt rasedusest. Kuid suureneda võib ka rasvkoe hulk ning enamus naisi võtavad raseduse ajal tavaliselt 12-15 kg juurde.

SUGUELUNDID

Tupp: raseduse algul võib tekkida suurenenud voolus tupest. Rikkalik värvitu voolus võib kesta kogu raseduse aja. See on täiesti normaalne ja on tingitud tupe suurenenud verevarustusest. Infektsiooni puhul on voolus muutunud värvusega ja lõhnab halvasti. Sellest peaks arstile rääkima, et pidada nõu ravi osas. Raseduse esimesel poolel võib tupest tulla veidi verist eritist, mille põhjuseks võib olla munaraku pesastumine emakas. Mõnedel naistel tekib oletatavatel menstruatsiooni päevadel vähene verine eritis. Aga veritsus võib olla ka märk raseduse iseeneslikust katkemisest, seepärast tuleks veritsuse puhul alati arsti juurde minna.

Emakas: enne rasedust kaalub emakas ~50 g, raseduse lõpuks ulatub emaka kaal aga ~1 kg-ni. See on tingitud emaka lihaskihi kasvust ja suurenenud verevarustusest. Raseduse algul kasvab emakas aeglaselt. Raseduse lõpu poole kasv kiireneb, sest ka laps kasvab kiiremini. 12.rasedusnädalal on emakas mehe rusika suurune ja täidab väikese vaagna. Edaspidi väljub emakas väikesest vaagnast ja sa võid ise tunda emakapõhja häbemeluust ülevalpool.

*****

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigis muutustes on “süüdi” hormoonid. Kõik rasedusega kaasnevad muutused ja vaevused on aga kergemini talutavad kui oled ennast raseduseks nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistanud.