Riiete uus eluring


Humana ladu Jälgimäe, Eve Piibeleht
Eve PiibelehtFoto: Tiit Blaat

Mõnikord on isegi natuke hea, kui ühiskond ei ole liiga rikas. Vähemalt pole meil olnud ega loodetavasti ka tule kunagi ameerikalikku tarbimishullust, kus jõuludeks kingitakse miljoneid mitte kellelegi vajalikke asju, mis hiljem leiavad tee kas heal juhul taaskasutusse või halvemal juhul prügimäele.

Paraku tekib ka meie majapidamistes üleliigseid asju. Riided jäävad kas väikeseks või suureks. Kardinad ei sobi uue diivaniga. Ja kauge sugulase käest jõuludeks saadud kampsun lihtsalt ei sobi stiiliga.

Üleliigsete rõivaste, jalatsite, kodutekstiili ja mänguasjade äraandmiseks on mitmeid võimalusi. Lihtsaim neist on viia ülearune lähimasse Uuskasutuskeskusse või kogumiskonteinerisse.

2015. aasta üheteistkümne kuuga on Humana Eestis kogunud 813 tonni kasutatud rõivaid ja jalatseid, mis on ligi 300 tonni rohkem kui 2014. aastal kokku. Sellest 381 tonni on kogutud koostöös Tallinna Jäätmekeskusega paigaldatud välikonteinerite võrgustiku kaudu. Erinevatesse kohtadesse

Humana on Eestis kogunud tänavu üle 800 tonni kasutatud riideid ja jalatseid

Tallinnas ja Harjumaal on 32 konteinerit. Asukohtade valikul on arvestatud, et kogukonnal oleks mugav neid kasutada. Konteinerite asukohad on leitavad interaktiivsel kaardil www.prugi.ee

Seotud lood:

Humana Sorteerimiskeskuse ja Tallinna Jäätmekeskuse koostöö kasutatud rõivaste, jalatsite, kodutekstiili jms. kodumajapidamises ülejääva tekstiili osas algas juba 2014. aasta alguses, kuid 2015. aastal on konteinerite kaudu kogutu maht tõusnud praktiliselt kaks korda.

Kogumise kiire kasv näitab elanikkonna teadlikkuse tõusu. Suurt osa majapidamistes ebavajalikuks osutunud riietest ja jalatsitest on võimalik suunata taaskasutusse või ümbertöötlemisse selle asemel, et ladustada neid prügimäele. Tänapäeva tekstiilitööstus kasutab palju kemikaale: sünteetilised kiud, kortsumisvastased ained, hallitusvastased ained jne., põlemisel tekkivate mürgiste gaaside tõttu ei ole prügipõletusjaamad tekstiili ja jalatsite põletamisest huvitatud.

Konteinerid kuuluvad Tallinna Jäätmekeskusele, konteinerite tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab Humana Sorteerimiskeskus. Tühjendamine toimub vastavalt täitumisele.

Praktika näitab, et tühjendada on vaja kuni seitse korda nädalas. Konteineritel on peal nii Humana kui ka Jäätmekeskuse telefoninumbrid, kuhu saab helistada ja teatada näiteks täis konteinerist.

Sorteerimisel tehtud kontrolltestid näitavad, et Eestist kogutud kasutatud riided on oma kvaliteedilt üsna sarnased Soomest kogutud riietele. 15% kogutust on müügikõlblik kauplustes, aidates sellega katta ettevõtte tegevuskulusid. 44% saadetakse kas arenguabina Humana teistele organisatsioonidele või müüakse hulgimüügis odava hinnaga, 35% saadetakse ümbertöötlemisele ja 5% on konteineritesse pandud prügi. Peamised probleemid on olnud sellega, et konteineritesse pannakse õliseid, niiskeid või kopitanud asju, mis rikuvad ka teiste toojate annetatu.

Konteineritesse võib panna kasutatud:
  • riideid,
  • jalatseid
  • kodutekstiili (voodipesu, kardinad, käterätid jms.)
  • mänguasju.

Toodavad asjad peaksid ollema puhtad ja kuivad. Kui tekstiili puhul ei ole väike kulumine probleem ja seda on võimalik saata ümbertöötlemisse, siis katkiste jalatsite ja mänguasjade koht on siiski olmeprügis, neid ümber töödelda ei ole võimalik.

Lisaks jäätmetekke vähendamisele aitab kasutatud rõivaste ja jalatsite kogumine ning taaskasutusse või ümbertöötlemisse suunamine vähendada uute loodusressursside kasutuselevõttu ning kasvuhoonegaaside teket, aidates sellega kaasa globaalsete kliimamuutuste ennetustegevusele.