Rinnaga toitmine — mõistagi parim

Rinnapiimas sisalduvad rasvhapped ja valgud, mis on vajalikud uute rakkude tekkeks, imenduvad imiku sooltes kergesti.

Rinnapiim annab beebile loomuliku immuunsuse (antikehad) lastehaiguste vastu tema esimestel elukuudel ning kaitseb seedenakkuste ja allergia eest. Seega ilmneb rinnapiima saavatel lastel harvemini tervise ja seedimisega seotud probleeme.

Müüdid

Enamik naisi soovib rinnaga toita, kuid on palju müüte, mis tekitavad ebakindlust:

Mu ema ei saanud rinnaga toita, seega võib minuga samamoodi juhtuda.

Rinnapiim ei ole lapsele hea.

Minu ema toitis mind rinnaga ainult neli nädalat, nii et ka mina pole ilmselt võimeline seda kauem tegema.

Nendel ja paljudel teistel müütidel pole alust ja tänapäeval on see teaduslikult tõestatud.

Iga algus on raske ja Sa oled tundlik. Aga ära lase ennast igasugustest nõuannetest segada, vaid usalda iseennast. Juhul, kui vaatamata heale tahtele ja soovile ei õnnestu Sul oma last rinnaga toita, ära meelt heida. See ei tee sinust veel halba ema.

Hea algus

Naiste rinnad on erinevad, kuid need kõik on loodud ja sobilikud imetamiseks. Ka ühe naise rinnad võivad olla erinevad _ üks rind võib olla rinnaga toitmiseks parem (suurem, piim voolab kiiremini jms.) kui teine.

98% eesti emadest alustavad rinnaga toitmist ja lahkuvad haiglast imetades. Kuigi esialgu Sa ei tunne, kas rindades piima on, peaksid teadma, et piima on võimelised tootma kõik emad ja et ternespiim tekib rindades juba kolmandal raseduskuul.

Alustamine

Parim on alustada rinnaga toitmist kohe pärast sünnitamist lapse esimese elutunni jooksul. Sobivat hetke oodates ole oma lapsega koos, kaisus, paljalt, nahk vastu nahka, sest lähedus soodustab imetamist:

laps on Sinu kehasoojuses ja läheduses aktiivsem;

Sinu keha reageerib lapse puudutustele piima tekkimise ja eritumisega.

Enamik vastsündinuid näitavad vägagi selgelt, millal nad imemiseks valmis on. Mõne aja pärast hakkab vastsündinu rinda otsima ning näitab oma valmisolekut imemiseks:

avab silmad ja püüab emale otsa vaadata;

liigutab ja sirutab käsi ning jalgu;

avab ja liigutab suud ning keelt;

üritab kätega haarata ja küünitab end rinna poole;

lakub ja üritab suuga haarata kõike, mis ette

Vastsündinu organismis on piisavalt toitaineid esimese paari päeva jaoks. Ühestkahest teelusikatäiest ternespiimast piisab lapsele esimestel söögikordadel täiesti. Vastsündinu magu on väikese tikutoosi suurune, seetõttu sööb ta korraga vähe, aga sageli. Ära kiirusta, harjuta.

Rinnaga toitmine võib Sind väsitada ja see nõuab rahu ning keskendumist. Mida sagedamini vastsündinu imeb, seda kiiremini piim voolama hakkab. Ürita mõista oma lapse signaale _ ära kiirusta ning järgi tema rütmi. Räägi ämmaemanda või teiste emadega, kellel on rinnaga toitmise suhtes häid kogemusi.

Mis on Sulle ja Su lapsele parim, seda tunnetad kõige paremini ise.

Rinnaandmise asendid

Lama või istu asendis, kus tunned end lõdvestunult. Nii hoiad ära pinged õlgades ja seljas, mis mõjuvad piimaeritusele. Imik kasvab, võtab kaalus juurde ning teda on üha raskem kanda. Heaks lahenduseks võiksid olla mugava käetoega hea tool ja jalatool.

Selja ja käsivarte toetamisel on abiks imetamispadi. Neid leiab harva poest, kuid võid selle ka ise teha, kasutades mõnda suurt tavalist või diivanipatja.

Neli tähtsat tingimust

Laps tuleb alati rinnale võtta nii, et oleks täidetud neli tähtsat tingimust:

laps olgu hästi Sinu lähedal (kõht vastu kõhtu);

näoga Sinu rinna poole nii, et ta ei peaks pead pöörama;

lapse nina olgu kohakuti rinnanibuga (siis ta saab rinna haaramiseks pea pisut kuklasse lükata);

toeta last nii kukla tagant (pead) kui ka selja ja pepu alt, et tal oleks mugav; mingil juhul ei tohi ta pead suruda.

Imetamisel ei tohi imik olla selili, vaid peab lamama külili või olema poolistukil. Siis tal ei ole vajadust pead küljele keerata. Proovi endale ette kujutada, kui raske on selili lamades juua, neelata ja pead liigutada.

Küsi haigla personalilt abi, palu neil aidata leida asend, milles Sa end mugavalt ja lõdvestunult tunned. Kui hoiad imiku vabal käel oma sõrme, stimuleerib see haarderefleksi.

Rinna toetamine pole enamasti vajalik. Suuremat ja rippuvat rinda võib küll vaba käega alt pisut tõstes toetada, siis tühjeneb rind ühtlasemalt. Väldi rinna muljumist ja sõrmede survet lapse nina piirkonnas.

Otsimis- ja haaramisrefleks

Otsimis- ja haaramisrefleks on kaasasündinud ning looteeas harjutatud. Reflekse saab kõige paremini ära kasutada, lastes imikul lamada rinna juures nii, et see puudutaks tema põske. Laps tunneb rinna puudutust, avab suu ja hakkab otsima, haarab oma avatud suuga suure suutäie nibuvälja otsekui vaakumisse ja hakkab tegema keelega lainelisi imemisliigutusi, nii et piimanire tabab tema suulae tagaosa. Seepeale neelab imik piima alla.

Lapsele tuleb anda aega suu korralikult pärani avada ja alles siis tõmbab ema teda kukalt toetava käega endale veelgi lähemale, nii et laps saab haarata suure suutäie rinda.

Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Ainult siis saavutab ta õige imemisvõtte ja saab piima hästi kätte ning imetamine on ka emale mugav.

Õige imemisvõtte tunnused

Laps on õigesti rinnal, kui ta:

suu on laialt avatud;

alumine huul on väljapoole kahekorra pööratud;

on haaranud lisaks nibule suure suutäie nibuvälja;

ninaots ja lõug (vahel ka põsed) on surutud vastu rinda.

Õige imemistehnika korral on nibu sügaval lapse suus, keel on ees ja kaardub ümber nibu alumise külje. Vale imemistehnika korral on imiku suu ainult osaliselt lahti, huuled “näpistavad” nibu, pruun piirkond ümber nibu on nähtav ning lõug ja nina on rinnast eemal.

Imetamise ajal on väga tähtis Sinu enesetunne. Valu ja ebamugavus annavad märku lapse valest imemisvõttest ja on signaaliks, et tuleb imetamine ettevaatlikult katkestada ja uuesti alustada nelja tähtsat tingimust arvesse võttes.

Esimesed päevad ongi õppimiseks, sest rinnad on veel pehmed ning lapsel on lihtsam harjutada. Sage imetamine esimestel päevadel on hea algus ja hoiab ära muresid tulevikus.