Romantikalood 2007
Palju kirgi kütsid üles vabatahtlikud luulehindajad. Kuid meil oli ka zhürii — tuntud luuletajad Triin Soomets ja Liisi Ojamaa; ning toimetaja oma tagasihoidlikus isikus. Kuna seekord olid hindajad hämmastaval kombel eri meelt, siis tuleb seda lugeda märgiks, et siin konkursil leidus igaühele midagi. Et üht ja selget esilekerkijat polegi, siis ei kuuluta Naisteleht tänavu välja võitjate paremusjärjestust, vaid lihtsalt kolm parimat zhürii meelest:
Liisi Ojamaa:
Üldmulje oli rõõmus üllatus. Et nii palju on inimesi, kes tunnevad sonetivormi ja tulevad selle kasutamisega kenasti toime. Et ka sahtlissekirjutajad saavad sageli hakkama väga jõuliste luuletustega igale maitsele. Ehkki kirjavahemärkidega on keskmisel kodanikul jätkuvalt kehvasti ja lehekülgede kaupa läbitamatut sõnavahtu tootev hord ei ilmuta väljasuremise märke ;) Minu lemmikud olid Katariina, Madis ja Ülemrebane. Sellepärast, et nad ei rikkunud oma üht head luuletust ära veel kolme keskpärase või küündimatuga. Sellepärast, et luule on kunst öelda võimalikult palju võimalikult väheste sõnadega, ja nemad tegid seda kõige silmatorkavamalt.
Madise luuletus oli parim kogu konkursil. Seal on lugu, Lugu, puändiga ja puha, visandatud napilt ja puhtalt.
Katariina luuletus on korraga romantiline ja realistlik ja mõjub väga läbitunnetatuna.
Ülemrebase luuletuses on nii ilus soojus, nii tajutav lihtne õnn, et isegi veidi kobav vorm ei häiri.
Triin Soomets
Parimaid eristas teistest värske lähenemine, nii et viitsisid tekstid läbi lugeda. Igaüks laulab muidugi nii nagu nokk loodud, aga sellele võiks veidi mõelda, ega luuletus mõne päeva pärast üle lugedes pisut lääge ei tundu. Oma kuumade tunnete sänastamisega võib pahatihti nii juhtuda. Siis on ainus ravim — tekst prügikasti ja uut kirjutama! Sest suured tunded on nende tundja jaoks alati uued ja erilised, sellised peaks ka nendest rääkivad luuletused olema. Ideaalis. Üldjuhul. Jõudu kõigile, meelekindlust kustutamisel ja parimate tekstide väljapakkumisel!
