Šampanja DNA

Ligi paarsada aastat oli šampanjat joodud aperitiivina ja ilma temata ei möödunud ühtki suuremat ja väiksemat tähistamist, olgu selleks siis pulmad, sünnipäevad, tähtsate isikute vastuvõtmiseks peetud banketid, hoonete avamised, laevade sisseõnnistamised jne. Alati on sellega kaasas käinud glamuur, elegants ja suurejoonelisus. Miks?

Sellepärast, et tema DNA pärineb ühest väga kuulsusrikkast kohast Champagne`is — kohast nimega Reims, täpsemalt selle katedraalist. Reimsi katedraal on väga tähtis koht Prantsusmaa ajaloos, sest seal on kroonitud üle kolmekümne kuninga ja igat kroonimist saatis prantslastele omane suursugusus, elegants, glamuur, pidulikkus ja muidugi vein ning gurmee. Prantslaste jaoks on vein alati olnud osa gastronoomiast. Keegi on isegi kuskil öelnud, et vein on vedel toiduaine. Šampanja, mis on tegelikult kvaliteetvein ja millel lisaboonuseks on kaasas mullid, muutus inimeste mõtlemises justkui mingiks omaette kategoorias olevaks tähistamisjoogiks. See trend hakkas muutuma alles 90-ndate aastate alguses, kui šampanjat hakati uuesti turundama eelkõige kui veini ja sellist veini, mis sobitub hästi toiduga.

Samuti on hakatud viimasel ajal šampanjat jooma flute-tüüpi pokaalide asemel hoopis valge veini, ja nüüd isegi juba valge veini pokaalidest pisut väiksematest, kuid sama kujuga klaasidest. See saadab maailmale selge sõnumi, et šampanja on eelkõige vein — kvaliteetvein! Praegu räägivad kõik maailma juhtivad gurmeerestoranide peakokad, et šampanja on geniaalne vein, mis sobitub kõige mitmekülgsemalt erinevate toitudega ja seda paremini kui ükski vaikne ehk mullita vein. Tsiteerin ühte meie enda tuntud sommeljeed Urvo Ugandit, kes ütles, et šampanja on söögi kõrvale alati kindlapeale minek! Ja kuigi muu maailm on alles tasapisi ennast harjutamas selle mõttega, et šampanja on meeldivaks gastronoomiliseks kaaslaseks kogu söögikorra ajal, siis näiteks Prantsusmaal, eriti Champagne`is on seda selgelt näha restoranides ja bistroodes, kus nii lõunasöögi kui ka õhtusöögi erinevate käikude juurde juuakse suure naudinguga šampanjat ja vahuveini. Kasutan siinkohal meelega sõnu šampanja ja vahuvein eraldi, sest vahuveini ei tehta ainult Champagne`is, vaid ka mujal. Neist kõige kuulsamat — šampanjat — võib teha ainult Champagne`is kasvatatud viinamarjadest ja valmistada ainult methode champenois ehk šampanjameetodil.

Siit tulenevalt saab küll igat šampanjat nimetada vahuveiniks, aga igat vahuveini ei saa ega tohi nimetada šampanjaks. Väljaspool Champagne`i valmistatavat vahuveini, mida tehakse Prantsusmaal ja ka Luxembourgis, nimetatakse crémant. Seda tehakse samuti šampanjameetodil, aga mitte Champagne`s kasvatatud viinamarjadest. Kuna šampanja on kallis ja glamuurne jook, siis sobib crémant, olles soodsamas hinnaklassis, suurepäraselt saatma nii lõuna- kui ka õhtusööke, mis ei nõua suuremat pidulikkust.

Marek Nõlvak
Champagne Jacquesson`i maaletooja
Dietro OÜ