“Soja on ju nii kasulik — miks sa ei söö?” küsitakse mult pea alati, kui kiidetakse mõnd sojatoodet ja ma tagasihoidlikult mainin, et üritan sojatooteid pigem vältida. See, et ma sojatooteid eriti ei tarbi, on minu isiklik valik minu isikliku mätta otsast, minu isikliku subjektiivse allika- ja teadmistepagasi juures.

Kui mõni neist toodetest mulle väga maitseks, siis vahel harva ilmselt ka sööks, aga isiklikult ei ole maitsva otsa komistanud — mulle meeldivad pigem puhtad naturaalsed maitsed. Fermenteeritud sojakastet maitsestamiseks kasutan aga küll ja Kikkomani pudelita on köögist nagu midagi puudu. Tofu mõnes wokiroas on ka päris meeldiv.

“Soja on ju nii kasulik — miks sa ei söö?” Üritan vastata.

Sojatoodetega käib tihti kaasas fanatismi kalduv propaganda, mis kajastab väga ühepoolselt ainult soja kasulikku poolt. Ka paljudes kasulikes omadustes on tänaseks kahtlema hakatud, kohati on neid lausa kummutatud, aga seda ei saa ju mainida. See ei müü. Vastukaaluks propagandale võiks tutvuda näiteks sellel lingil ära toodud toreda nimekirjaga sojamüütidest.

Rohke ja pidev sojatoodete tarbimine on põhjendamatu. Kas me uba või hernest tahame iga päev ja kõige koostises süüa? Ütlete, et paljudes Aasiamaades võlgnevad inimesed sellele oma pika ea ja tervise? Oleks väga naiivne uskuda, et ainult üks toiduaine seda põhjustab. Jaapanlaste puhul ärgem näiteks unustagem, kui palju nad söövad võrdlemisi puhtas ookeanivees kasvanud kala ja mereande, lisaks võrdlemisi väikesele kogusele sojale.

Ja kui me siiski tahame kogu hingest uskuda soja imettegevasse võimesse, siis tarbigem seda nii, nagu seda tarbitakse neis “tervetes ja pikaealistes” riikides — söögem traditsioonilisi fermenteeritud sojast tooteid väikestes kogustes, mitte liha ja piimatooteid sojaga asendades.

Me tarbime sojat nii kui nii — lugege pakenditelt toidu koostisaineid. Kui tihti on nende hulgas mõni sojakomponent, sojavalgu isolaat, sojaletsitiin, jne? Neil pole midagi ühist traditsiooniliste Aasia sojatoitudega. Need lisandid, olgu siis pea igas vorstis või muus, on tööstuslikud ja liigselt töödeldud. Miks peab vorst sisaldama sojat? Et tõsta valgusisaldust, et see võiks vähem sisaldada liha? Milleks?

Miks me peaks sojat lisaks sellele “peidetud” sojale muude ületöödeldud võltstoodetena veel juurde sööma (“piimad”, “majoneesid”, jne.)? Mõistan, kui inimesele soja tõesti väga maitseb, või on tegemist naturaalse toote talumatuse või toiduallergiaga, aga lihtsalt propaganda pärast… Miks juua piima, mis pole piim? Soja, muide, võib ka allergiat tekitada.

Kas teadsite, et soja masstootmisega kurnatakse põlde Lõuna-Ameerikas (ja mitte ainult) ning neid põlde tehakse kasumiahnuses juurde vihmametsa arvelt? Kas teadsite, et valdav osa maailmas kasvatatavast sojast on geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentseks, mis tähendab, et seda võib vabalt mürgitada — teised taimed surevad, GM-soja jääb ellu.

Euroopa Liidus on GMO’de kasutamine üsna rangelt reguleeritud, mistõttu toidutööstus üritab nende kasutamist pigem vältida või vähemasti on tootjad kohustatud oma tooteid vastavalt märgistama. GMO sisalduse kohta kehtib EL’is 0.9% komponendipõhine märkimise piirmäär. Kui toidus näiteks soja/maisi komponendist üle 0.9% on GM-soja/-mais, siis on tootjal kohustus see ka pakendile märkida.

Jah, sojas sisalduvad isoflavoonid, nn. fütoöstrogeenid võivad tõesti aidata üleminekueas naisi, aga need ühendid ei ole kasulikud arenevale organismile, imikule, lapsele. Soja võib nõrgestada imikute immuunsüsteemi ja põhjustada hormonaalseid häireid, millega on seostatud tüdrukute varajast puberteeti ja suguküpsust. Sojapõhised rinnapiimaasendajad tunduvad piimapõhiste kõrval lausa ebaloomulikud, kahjulikud pealekauba. Ja kuidas võivad fütoöstrogeenid mõjuda meestele?

Jah, soja võib teatud määral aidata ennetada teatud tüüpi vähi teket, kuid siin ei pruugi soja ja töödeldud sojatooted/sojakomponendid anda kaugeltki sarnast efekti ega mõjuda kõigile inimestele ühtemoodi. Osad uurimused näitavad risti vastupidi, et soja käitub teatud tingimustel hoopis vähi teket soodustavalt. Kummalgi eelmainitud juhul tundub kindlam ja ohutum süüa naturaalset sojat, mitte tablette ja toidulisandeid.

Taimsed hormoonide analoogid on üks asi, aga mitte ainus, mida tuleks tõsisemalt kaaluda. Soja ei ole kergesti seeditav ja raskendab valgulise komponendi omastamist toidust — selles on suuresti süüdi sojas leiduvad proteaaside inhibiitorid. Tegelikult võib sojast leida veel muudki, mida kasulikuks pidada ei saa — näiteks takistab soja mineraalide omastamist.

Soja ei ole liha ega saa selleks kunagi. Soja on uba. Sellega liha asendamine tundub mulle arusaamatu. Miks peab tootma “võltsliha” — võltskotlette, võltshakkliha jne. Need ei maitse nagu liha ja neil pole liha omadusi, kui vast valgusisaldus välja jätta. Valgul ja valgul on ka vahe. Ütlete, et see on alternatiiv taimetoitlastele? Aga miks peaks taimetoitlane tahtma süüa midagi, mis meenutab, olgugi et ainult välimuselt, näiteks kanakoiba?