Osavate kellameistrite oskuste tulemusena muutusid kellad miniatuurseks, kaasaskantavaks ja kuulusid 16. sajandi aristokraatlike daamide juveelide kollektsiooni. Ketiga vööle riputatavad väikesed kuldkellad olid võtnud loomakeste, lillede või merekarpide kuju ja saadud kingituseks kas armsamalt või abikaasalt. Nii oli Inglise kuninganna Elizabeth I eriliseks lemmikuks teemantide, pärlite ja pisikese kellaga kaunistatud kuldkäevõru, mille oli kinkinud talle kauaaegne südamesõber Leicesteri krahv Robert Dudley.

Šoti kuninganna Mary, Prantsusmaal tuntud kui Marie Stuart, armastas samuti kella kanda ega pidanud paljuks lasta end portreteerida kahe kellaga. Kellaga koos kanti pihikul ajanäitajat üles keeravat võtit ja teisi vajalikke esemeid, nagu peeglit ja rohukarpi.Aristokraatide tellimustööd innustasid kellameistreid lihvima oma oskusi ja täiustama kellamehhanisme. Prantsuse kuningas Louis IV kinkis oma tulevasele miniale, Austria printsessile Marie Antoinette’ile pulmakingituseks kuldkella, mis näitas nii kuud kui ka päeva.

Üks kuulsamaid ja samas kurvemaid tellimustöid anti Šveitsi tuntumale kellameistrile Brequet’le. Nimelt sooviti kinkida Prantsuse kuninganna Marie Antoinette’ile kell, mis esindaks kõiki tolleaegseid tehnilisi saavutusi. Kella meisterdamiseks kuluv aeg ja selle maksumus ei olnud piiratud. Keerulise tellimustöö valmimine võttis aastaid, kuid kahjuks ei saanud Marie Antoinette kallist kingitust iialgi nautida, sest ta hukati enne meistritöö valmimist. Kuid see kell esindas tõepoolest kõiki tolleaegseid tehnilisi saavutusi automaatse mehhanismi, aastakalendri ja termomeetri näol.

Käevõrust käekellaks

18. sajandi lõpul läksid moodi rinnaaluse lõikega, varrukateta ampiirstiilis kleidid. Kellad rändasid vöölt käevõrudena randmele ning esimese spetsiaalselt käe peal kantava kell-käevõru disainis 1868. aastal Šveitsi kellameister Patek Philippe Ungari krahvinnale. Kui 19. sajandi lõpul alustati käekellade masstootmist, ei võtnud üldsus naisi kui käekellade tarbijaid omaks.

Rahvusvahelises horoloogia-ajakirjas 1905. aastal ilmunud kirjutises mainiti sarkastiliselt: “Mehed taipavad laste eest hoolitsemisest rohkem kui naised ajanäitajatest.”Ilmasõjad tegid aga oma korrektiivid ning käekellast sai naiste seas populaarne tarbeese. 1915. aastal korraldatud naisteajakirja küsitlusest selgus, et enamik küsitletutest eelistab käekella kaelas kantavale kell-medaljonile. Samuti kinnitati 1925. aasta Pariisi maailmanäitusel, et käekell kuulub lahutamatult naise garderoobi juurde.

Tuntud kellatootjad leidsid enda toodetele oma ajastu parimad modellid ning näiteks Rolexi esimest veekindlat käekella paluti testida tuntud inglise naisujujal Mercedes Gleitzel, kes ületas esimese naisena La Manche’i väina.

Kaunid naised on inspireerinud kellameistreid ka tänapäeval — Šveitsi kellafirma Vacheron Constantin valmistas 1980. aastal Araabia šeigi tellimusel printsess Dianale pulmakingituseks käekella, mis kuulub unikaalsesse kollektsiooni Kalla. Lady Kalla kujutab endast teemantidega kaunistatud 18karaadisest valgest kullast käekella, mille maksumus ulatub miljonitesse. Itaalia kellafirma Ritmo Mvndo sai inspiratsiooni näitlejanna Elizabeth Taylori värvide ja kalliskivide eelistustest. Esimene Ritmo Mvndo teemantidega kaunistatud purpurpunane käekell disainiti näitlejanna 70. juubelisünnipäevaks.

Ritmo Mvndo austajate hulka kuuluvad veel ka Oprah Winfrey, Sarah Jessica Parker, Whitney Houston ja Gwen Stefani. Tag Heueri reklaamnäoks on näitlejanna Uma Thurman, Baume &Mercieri esindavad Meg Ryan ja Teri Hatcher, Omegat aga Nicole Kidman.

Loe, mida huvitavat ajakiri Stiil veel kirjutab: