Arenenud maades seisab üks igast kuuest viljakas eas paarist  silmitsi probleemiga, et soovitud rasedust ei teki. Uuringuid nii naisel kui mehel tuleks alustada, kui aasta jooksul on elatud seksuaalelu sagedusega vähemalt paar korda nädalas ja hoolimata soovist pole naine rasedaks jäänud. Harva on viljatus absoluutne — nii võib väita vaid juhul, kui naisel puuduvad täielikult emakas ja munajuhad või kui munasarjade töö on lakanud. Meestel esineb väga harva olukord, kus seemnerakke ei leidu, sh ka munandikoes. Samas, iseenesliku rasestumise tõenäosus väheneb sedamööda, mida kauem on viljatus kestnud. Kõige enam mõjutab nii viljakust kui viljatusravi edukust naise vanus.

On leitud, et umbes kolmandikul juhtudest on viljatuse põhjus naisepoolne, kolmandikul mehepoolne, kolmandikul juhtudest on viljakus langenud mõlemal partneril. Kokkuvõttes umbes 40% paaridest ei õnnestu tänapäevaste meetoditega viljatuse väga kindlat ja selget põhjust leida. Parima arstliku teadmise valguses võib vaid oletada kõige tõenäolisemaid seoseid.

Reproduktiivmeditsiini Keskuses on lastetuse ravi meetoditest kasutusel:

  • medikamentoosne ravi (kasutatakse munarakkude küpsemise ja vabanemise häirete korral)

  • inseminatsioon (Intrauterine Insemination e IUI) e eeltöödeldud sperma ajastatud viimine naise emakasse

  • munarakkude kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilisation e IVF)

  • seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (Intracytoplasmic Sperm Injection e ICSI) munaraku kehavälise viljastamise jaoks

  • külmutatud embrüote siirdamine (Frozen Embryo Transfer e FET)

  • doonorseemnerakkude kasutamine nii inseminatsiooni kui kehavälise viljastamise protseduuridel


Teadmiseks, et oma tervise heaks saab ise palju ära teha ning meeles tuleb pidada, et viljakusele mõjuvad väga ebasoodsalt ülekaal, suitsetamine, alkoholi kasutamine ja kanepi kasutamine.


Lisainfo: www.lapsesoov.ee