Iha mingi teatud toidu järele on väga levinud nähtus. Ühe uuringu põhjal kogeb seda ligi 70% meestest ning tervelt 97% naistest. Väga sageli on isu just nimelt maiustuste, eriti šokolaadi järele, aga ka hoopis vürtsikilu või hapukurgi järele. Küsimus — kas isud näitavad keha tegelikke vajadusi või tekivad hoopis emotsionaalsetel põhjustel — on keeruline ja mitmetahuline.

Paljud usuvad, et intensiivne tung mingi kindla toidu järele on keha sõnum, et just seda keha hetkel vajab. Sageli võib see ka tõele vastata. Kui isu on värskete maasikate või salati järele, siis võib sellele julgelt järele anda, teades, et sellest toidust saab kahtlemata kehale vajalikku. Mida aga teha siis, kui isu on hoopis šokolaadi järele? Kakao sisaldab ka meile kasulikke antioksüdante ning võib-olla tähistab šokolaadiisu lihtsalt seda, et keha vajab neid antioksüdante? Mitmed uuringud on näidanud, et šokolaadil võib olla meeleolu parandav toime. Magusa maitse eelistamine on meile omane juba sünnist peale — ka emapiim on magus. Paljud usuvad, et kiire energiasööstu ja tujuparanduse jaoks on šokolaad meie parim kättesaadav lahendus. Samas ei teki meil väga sageli vastupandamatut isu näiteks punaste ubade järele, mis on sama kõrge antioksüdantide sisaldusega kui šokolaad. Kust jookseb piir emotsionaalse söömise ja reaalse füsioloogilise kasuteguri vahel ning kas seda on üldse võimalik väga täpselt määrata?

Toitumisnõustaja Bethany Thayer kirjutab portaalis Eat Right: “Ma ei ole kindel, kas me teame täpselt, mis põhjustab isusid. Nende põhjuseks võib olla natuke seda ja teist.” Ta viitab, et kui lapsed on haiged ja ema valmistatud kanasupp teeb nende enesetunnet paremaks, on sellel ravitoime nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil. Suureks kasvades tunnevad nad haigestudes isu just sellise supi järele, kuna see toob endaga meeldivaid mälestusi ema hoolitsusest.

Mis juhtub, kui kiusatusele järele anda?

Tõenäoliselt sa isegi ei küsi seda endalt, kui annad järele kiusatusele nahka panna korraga terve kausitäis rohelist salatit. Terve šokolaaditahvli hävitamise järel on aga enesetunne sageli pigem halb. Andes sellele kiusatusele järele, muudad sa seda tegelikult tugevamaks.

Ühest küljest toidad liigse magusaga neid soolestikubaktereid, mis hakkavad veel enam magusat juurde nõudma. Kõige sagedasem suhkru “nõudja” on soolestikus vohav pärmseen. Toites pärmseent rafineeritud süsivesikutega, hakkab see aina kiiremini paljunema ja aina enam süüa nõudma. Sööd rohkem ja rohkem magusat ning tunned ennast ometi pidevalt väsinud ja uimasena.

Teisest küljest asendub esialgne mõnutunne heast maitsest õige pea süütundega, et oled taas söönud rohkem, kui alguses plaanis oli. Süütunde mõjul otsustad ennast rangelt piirata, jättes võib-olla menüüst välja terveid toidugruppe. See aga viib veelgi tugevamate isudeni ning ülesöömise-süütunde kinnise ringi tekkeni, mis süvendab enesevihkamist ja väärtusetuse tunnet. Lihtsam on jääda truuks toitumiskavale, milles lubad endal mõõdukas koguses “patustada” kui kiusatuste täielik välistamine.

Kui magusaisu tekib emotsionaalsel põhjusel, tuleta endale meelde, et magusa tarbimine ei ole tegelikult lahendus. Meeleolu paranemine on ajutise loomuga ning tegelikult tahad sa ju hoopis midagi muud. Otsi üles endas need põhjused, miks tunned vajadust emotsionaalsete söömasööstude järele ning leia endale sobiv teraapiaviis nende põhjustega toime tulekuks. Probleemi eitamine või toiduga matmine ei pane seda haihtuma. Kohtle ennast armastusega, nii nagu tahaksid, et teised sind kohtleksid. Kui tunned ennast emotsionaalselt haavatava ja õnnetuna, siis hoolitse enda eest sel moel, mis ei tooks kaasa paari tunni pärast või homme veel sügavamat enesehaletsust.

Toitainete puudus isude põhjusena

Mitmed toitumisteadlased on toonud välja, et isude ja mingite toitainete puuduse vahel on väga selge seos. Kakao sisaldab magneesiumi, seetõttu on šokolaadiisu seostatud magneesiumipuudusega. Madal serotoniinitase ajus süvendab depressiooni — šokolaad sisaldab aineid, mis tõstavad serotoniinitaset, lisaks kofeiini, teobromiini ja beeta-fenüülalaniini, mis on meeleolu parandava toimega stimulandid. Samas sisaldavad näiteks salaami ja Cheddari juust veel rohkem fenüülalaniini, ometi ei teki meil nende järele nii tugevat kiusatust kui šokolaadi puhul.

Enamasti tekivad meil erinevad isud päeva teises pooles, mis viitab sellele, et need on seotud pigem meeleolu, emotsioonide või väsimusega. Ei tasu unustada, et isudel on ka tugev sotsiaalne ja kultuurilne aspekt. On leitud, et näiteks Egiptuses on inimestel hoopis teistsugused isud kui Hispaanias või Põhja-Ameerikas.

Teatud olukordades on isu ühe või teise toidu järele kindlasti heaks indikaatoriks selle kohta, mida keha vajab. Alati tasub mõelda järele, milliseid vitamiine ja mineraale see ihaldatav toiduaine rohkem sisaldab ning mida soov selle järele võib näidata su keha vajaduste kohta. Kui aga selle toidu peamiseks koostisaineks on suhkur, rafineeritud teravili või isegi piimatoode, siis tasub hoolikalt kaaluda, kas iha on selles toidus sisaldavate toitainete või emotsionaalse mõju järele?

Kuidas kiusatusest vabaneda?

Tasakaalustatud teadlik toitumine ja pidev töö iseenda vaimse tervise ja arenguga on võtmetegurid kontrollimatute isude vältimiseks. Piisavalt värsket ja toitaineterikast toitu peaks ideaalis tagama selle, et mineraalide ja vitamiinide vajadus saab kaetud ning keha ei pea meenutama, et millestki puudus on. Ka valgupuudust esineb Lääne ühiskonnas haruharva, pigem on meie toitumise puhul probleemiks ebakvaliteetsete või halvasti seeduvate valkude ületarbimine.

Hoolitse selle eest, et tarbiksid piisavalt magneesiumi — selle mineraali puudus on sageli üks suurimaid isude põhjustajaid.

Tundes millegi järgi tugevat isu, oota 20 minutit ja joo klaas vett. Sageli läheb see kiusatus mööda, kuna janu võib näidata seda, et tegelikult oled veepuuduses. Kui pärastlõunal kummitab tohutu isu maiustuste järele, siis tee endale alustuseks üks tass teed, mille võid magustada natukese meega. Vahel sellest piisab, et magusaisu mööduks.
Meenuta endale, et kiusatusele järele andmine muudab selle ainult tugevamaks.

Hoia enda veresuhkur võimalikult stabiilsena, süües madala glükeemilise indeksiga toitusid. Veresuhkru kiire tõus toob kaasa kohe insuliinitaseme järsu tõusu, mis omakorda kiiresti veresuhkrut langetab ja isu uue suhkrudoosi järele tekitab. Puuviljadest on madalama glükeemilise indeksiga näiteks kirsid, greipfruudid, õunad, apelsinid ja pirnid. Planeeri enda päeva sisse regulaarselt tervislike suupistete tegemine, et vältida silmipimestava nälja tõttu ükskõik mille söömist.

Kui su süda kuulub šokolaadile, siis eelista tumedat šokolaadi, mis on võimalikult vähese suhkruga. Vahetades piimašokolaadi kvaliteetse tumeda šokolaadi vastu, mõistad kohe, kas isu oli kakaos sisalduvate kasulike ainete või lihtsalt suhkru järele. Samamoodi võid proovida asendada kartulikrõpsud tervislikema alternatiividega.

Tundes kiusatust emotsioone söömise abil tuimestada, mine hoopis jalutuskäigule või helista sõbrale — mõjub vöökohale ja enesetundele palju paremini kui magus. Vahel ei ihale me tegelikult suhkru, vaid toetava õla järele.

Ära mitte kunagi ühenda söömist või näksimist mingi muu tähelepanu kõrvale viiva tegevusega — ekraaniaeg ja söömiseaeg kokku ei sobi. Kui otsustad kiusatusele järele anda, siis ole täielikult kohal ja naudi maitseelamust, selle asemel et hajameelselt filmi vaatamise kõrvalt terve šokolaaditahvel või krõpsupakk tühjaks süüa ja siis imestada, kuhu see kadus.

Soeta enda lemmikkiusatust väikeses koguses. Selle asemel, et osta pakk küpsiseid, luba endale üks eriline küpsis parimast pagariärist. Söö pigem vähem, aga kvaliteetsemalt.

Kui näksimine ei taha kuidagi kontrolli all püsida, siis pea selle kohta päevikut. Tegelikke koguseid üles kirjutades näed, millised su harjumused tegelikult on ning märkad paremini seda, kuidas neid mustreid muuta.

On raske hinnata, kas ja millal on meie isud märgiks toitainete puuduse kohta ja millal on see lihtsalt pärmseene põhjustatud kapriis või emotsionaalne söömine. Läbi sotsiaalse tingimise on šokolaadil ja maiustustel sageli psühhoaktiivne mõju, kuna lapsepõlves õppisime neid seostama hoolimisega. Mõnes peres õpetavad vanemad tahtmatult juba beebieast peale, et kõiki probleeme saab lahendada toiduga.

Meie keha on tark — pidev isu võib olla signaaliks, et tarbime liiga palju kaloreid ja liiga vähe tegelikult vaja minevaid toitaineid. Oluline on meeles pidada, et vahel veidi kiusatusele järgi andmine ei tee meile paha, kuid kõike peab tegema mõõdukalt.