Tervisekontroll on moodne ja mehelik!


Tervisekontroll on moodne ja mehelik!
Margus Punab.

60+ mehed kuuluvad eesnäärmevähi riskigruppi, kuid riski saab hajutada, kontrollides regulaarselt oma tervist.

Meestearst Margus Punab tunnistab, et kõige enam osatakse karta eesnäärmevähki, kuid levinumad meestehaigused on hoopiski eesnäärmepõletik ja eesnäärme healoomuline suurenemine, millega on seotud kusemishäired.

“Kui vaadata vanuseliselt, siis eesnäärmepõletikku esineb kõige sagedamini vanusegruppides 25–35 ja 45–55 eluaastat,” tõdeb Margus Punab. “Kuid mul on olnud selle diagnoosiga ka 15aastane patsient. Eesnäärme suurenemine algab umbes 40. eluaastast, vähirisk kasvab aga kiiresti pärast 60. sünnipäeva.”

Geenid mängivad oma osa

Eesnäärmevähi varane avastamine on võimalik tänu vereanalüüsist määratavale PSA-testile. PSA ehk prostata spetsiifiline antigeen on eesnäärmes toodetav aine, mille rolliks on luua spermatosoididele õige keskkond. Tervel mehel satub PSAd verre vähesel määral. Kui PSA on normist kõrgem, on enamasti tegu eesnäärme haigusega.

“Kuigi tänapäeval kasutatakse PSA kõrgenenud näitajat eelkõige eesnäärmevähi markerina, pole test siiski kasvajaspetsiifiline,” toonitab dr Punab. “PSA taset tõstavad ka eesnäärme suurenemine, eesnäärmepõletik, isegi jalgrattasõit ja hiljutine seksuaalakt. Teisalt võib vähk esineda üksikjuhtumil ka PSA väga väikese väärtuse juures.”

Seotud lood:

Tõendust on leidnud fakt, et eesnäärmevähi puhul mängib rolli perekondlik eelsoodumus. “Kui lähisugulasel on esinenud eesnäärmevähk, eriti selle haiguse kohta nooremas eas, enne 60. eluaastat, siis soovitame mehel teha esimese PSA-testi ja eesnäärme kontrolli juba 40aastaselt. Selles vanuses on meil küllalt suure tõenäosusega võimalik hinnata mehe riski elu jooksul eesnäärmevähki haigestuda.”

Esmapilgul üllatav on seos eesnäärmevähi ja rinnavähi esinemisega perekonnas. “Need mõlemad on hormoonsõltuvad vähid ning suurendavad pärilikul teel teise haiguse riski.”

Kontrolli ja enneta haigust

Lisaks PSA-testi õigeaegsele tegemisele on võimalik isegi toitumisega oma eesnäärme tervist parandada. “On teada fakt, et idamaades esineb eesnäärmevähki palju vähem. Võti on selles, et nad tarvitavad hulga vähem punast liha, söövad nii-öelda östrogeensete omadustega toite nagu näiteks tofu. Meie meestel oleks mõistlik vähendada punase liha tarbimist, samuti toetavad eesnäärme tervist tomatimahl, kõrvitsaseemned, pajulille tee. Neid kõiki võib iga mees profülaktiliselt tarvitada.”

Dr Punabi sõnul on kõrge eesnäärmevähi riskiga meestele võimalik määrata ka vähi riski langetavat tablettravi. Sama ravim leevendab ka kusemishäireid ja langetab eesnäärme mahtu.

Kõige olulisem on nõustamine

Dr Punab toonitab, et PSA-test, nii nagu ka paljud teised testid meditsiinis, ei anna ühest vastust: vähk on/ei ole. Kui mehel on PSA kõrgenenud ehk selle tase ei vasta tema vanusele ja eesnäärme suurusele, jätkatakse uuringuid.

“Mõni aasta tagasi viisime Tallinna Nõmme linnaosas läbi eesnäärmevähi varajase avastamise pilootprojekti. Selle tulemusel leidsime, et 20% meestest kuulus gruppi, kes vajasid täiendavaid uuringuid. Neist omakorda kolmandikul leidsimegi eesnäärmevähi. PSA-testiga ja selle tulemustega peab kaasnema ning järgnema väga tõsine selgitus- ja koostöö patsiendiga. Nõustamisel on siinjuures väga oluline roll. Eelkõige aitab PSA-test meil hinnata mehe eesnäärmevähki haigestumise riski. Nii kuuluvadki enam kui pooled PSA-testi teinud mehed gruppi, kus järgmine test on vaja teha alles vast kolme-nelja aasta pärast. 20 protsenti vajavad regulaarset iga-aastast PSA-testimist.”

Eesnäärmevähiga elatakse

“Eesnäärmevähist on saanud üha enam krooniline haigus.” Seda ütleb dr Punab positiivses võtmes: eesnäärmevähki on palju, aga suremus pole kõrge. See tähendab, et vähiga on võimalik pikalt ja täisväärtuslikult elada.

Loe veel

Tema sõnul vajab vaid osa patsiente kohest, kiiret ja agressiivset ravi – operatsiooni või kiiritusavi. “Väike grupp patsiente vajab kindlasti agressiivset ravi, aga viimase viie aasta areng ongi toimunud selles suunas, et suudame eristada, kes seda vajab, kes mitte. Järjest rohkem on Eestis mehi, kes on lihtsalt aktiivse jälgimise all.”

Operatsioon võib kõlada küll haiguse lõpliku võitmisena, aga nii nagu iga operatsioon, on ka siin võimalikud tüsistused. “Operatsiooni järel võib tekkida kusepidamatus, väheneb erektsioonivõime…”

Dr Punab tunnistab, et 20 aasta jooksul, mil ta ise meditsiinis aktiivselt tegutsenud, on vähiravis toimunud suur murrang, lisaks elupäästvale ravile pööratakse järjest suuremat tähelepanu elukvaliteedile. Teisisõnu püütakse vältida patsiendi traumeerimist liiga agressiivse raviga, pakkudes talle sobivat ravimeetodit, mis võimaldab elada täisväärtusklikku elu.

“Eesnäärmevähk on surmahaigus vaid siis, kui selle avastamine on maha magatud, nii et haigus avastatakse juba siiretega haigusvormis. Enne seda on meil vähemalt 5–10 aasta pikkune periood, kus haigus on juba tuvastatav, kuid ei ohusta veel mehe elu ja tervist.”

Peale kasvab terviseteadlik põlvkond

Kui ülejäänud eesnäärmehaigused annavad endast kiiresti märku, siis vähi puhul tekivad spetsiifilised kaebused alles metastaaside järgus. Seega peaksid arsti juures käima ka ilma kaebusteta mehed vanuses 50 ja enam. Kel suguvõsas haigestumisrisk, need alates 40ndast eluaastast. Paraku on siin vastuolu: vähk on vanemate inimeste haigus, aga oma tervise osas on hoolikamad just nooremad.

Dr Punab kutsub kõiki mehi üles oma muredest perearstile rääkima. Perearst saab teha esmased uuringud ning saata täpsemaid uuringuid vajavad mehed edasi spetsialisti juurde. “Ainsaks takistuseks on meil perearstide piiratud ressurss vajalike uuringute tegemiseks,” kahetseb ja hoiatab dr Punab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare