Erinevalt pannil praadimisest ei nõua grillimine õlide või teiste määrdeainete kasutamist, mis tähendab, et toidu kaloraaž on selle võrra väiksem. See aitab ka maitseid paremini esile tuua.

Grillimisel väheneb ka liha kaloraaž tänu sellele, et osa rasva tilgub välja. Ühest küljest on see hea, ent teisest küljest ka veidi ohtlik. Nimelt võib selle tulemusena tekkida leek, mis omakorda põhjustab toidus kantserogeensete ühendite tekkimist. Viimasel on leitud seos vähi tekkega. Seetõttu tasub grillimisel eelistada madalama rasvasisaldusega liha nagu näiteks kana ja kalkunit. Leekide kontrolli all hoidmiseks tasub veepudelit alati käepärast hoida. Teise võimalusena võib aidata ka fooliumi kasutamine.

Grilli liha keskmisel kuumusel ja väldi kõrbenud liha! Minnesota Ülikoolis läbi viidud uuring leidis, et kõrgel temperatuuril küpsetatud ja kõrbenud liha söömine võib suurendada haigestumist kõhunäärmevähki koguni 60% võrra. Süüdlaseks on kahjulikud kantserogeensed ühendid, mis liiga kõrge kuumuse ja kõrbemise tõttu tekivad. Süsimust liha on nagu punane lipp rannas!

Kasuta marinaade, mis sisaldavad maitsetaimi ja vürtse. Nimelt on neis antioksüdante, mis vähendavad võimalike kahjulike kemikaalide tekkimist toidu valmistamisel. Kansase Ülikooli teadlastel on õnnestunud kindlaks teha, et ürtide ja vürtside kasutamisel on kahjulike ainete tekkimise osakaal lausa 72% väiksem. Seega sobivad marinaadi näiteks tüümian, rosmariin, pune või münt.

Lisaks lihale sobib grillida ka erinevaid köögi- ja puuvilju, mis lisavad taldrikule värvi ning sisaldavad mitmeid kasulikke toitaineid. Näiteks paprika, šampinjonid ja ananass sobivad selleks hästi.

Grillimine võib olla üks tervislikemaid toiduvalmistamisviise kui seda õigesti teha ja sellega kaasnevaid ohte võimalikult palju vältida. Lisaks suurepärasele maitsele on nii liha kui ka juurviljad toitainerikkad, mis koos grillimisega ühe tervisliku ja hõrgutava kombinatsiooni moodustavad.