Viimaste päevade suurimaks saavutuseks on üleminek värsketele mahladele. Mahlapress on korralik. Eile ja täna apelsini juurde ei lisanud ja mahl koosnes vaid porganditest, õuntest, kiivist ja viinamarjadest. Eile esimesed kolm ja täna viimased kolm. Eilsed porgandid tegid näpud täiesti oranžiks. Iga päev sellist lugu juhtuda lasta ei saa.

Uudistest nii palju, et täna mahtusin taaskord oma armsatesse teksadesse, mida viimati kandsin ülikoolis esimesel kursusel. Ega mul sellest ajast enam palju riideid alles ei olegi, ainult need püksid, sest need on tõesti maailma kõige ilusamad teksad, mida kuidagi ei ole ära raatsinud anda. Nagu aru võib saada, siis on kaal jälle alla läinud ja ümbermõõdud kahanevad väga kiirelt.

Rinna ü/m on eilse seisuga vähenenud 9 cm, vöökoht 10 cm ja puusad 4 cm. Kaal näitas eile hommikul 59,7 kg. Seega on kolm nädalat kestnud paastu tulemusena on kadunud veidi üle kuue kilo ja rohkelt sentimeetreid.

Igasugustest kõrvalnähtudest on higistamine kadunud juba nädalaid. Halb hingeõhk ja keelekatt olid samuti vahepeal kadunud, kuid viimastel päevadel on need jälle päevakorras. Kas on ehk veel viimased mürkained kusagil sügaval sisimuses otsustanud organismist lahkuda või on see reakstiooniks nädalavahetusel osaks saanud enesepiitsutamisele, sellele ei oska teaduslikult seletust anda. Ise kaldun arvama siiski esimest versiooni.

Eeloleval nädalavahetusel suuri plaane teinud ei ole, sest ilmad on külmaks läinud ja siinne talv tähendab rohkelt pori ja null-temperatuuri. Kindlasti leiab selliste ilmadega mõne muu huvitava lahenduse, kuid kõige paremad ideed sünnivad ju ikka ekspromt. Eks pühapäevasest sissekandedest selgub, mis ettevõetud sai.

Tööst rääkides: tegelen tõsiselt järgmisel nädalavahetusel Rostockis toimuva koolituse materjalidega, sest pean seal 2,5 tunnise ettekande pidama. Saksmaale sõidan ma juba tuleval reedel ja tagasi olen pühapäeval. See reis tähendab ka järjekordselt suuremat sorti kombineerimist ja planeerimist supi ja värske mahlaga. Sest Saksamaa on Austriale sarnaselt pigem ebatervisliku toitumismaneeriga ja seega olen plaaninud endale kõik vajaliku pudelitega kaasa võtta. Loodan, et hotellis ja koolituskohas suhtutakse paastumisse mõistvalt ning ma saan rahulikult oma moonakotiga toimetada. Üks omamoodi põnev õhtu ootab mind sel reisil ka: suur ühine ja pidulik õhtusöök, mis kõigile osalejatele korraldatakse.

Järgmiseks suureks töiseks ettevõtmiseks on tööreis Eestisse aprilli alguses. Siin on mul kava kohaselt parajasti käsil toiduga taastutvumine ja režiim on küll paastuaja omast veidi leebem, kuid sellest hoolimata saab see ilmselt üsna keeruline olema. Näiteks siis kui kui koostööpartneritega restorani õhtustama minna. Elame–näeme, kuid olen kindel, et saan enese distsiplineerimisega kenasti hakkama.

Sellised on minu tänased muljed ja meeleolud. Kaunist algavat nädalavahetust!