VEEBIBEEBI: 28.07 Juba hambad?

Ei tea, kas kasvamise iseärasused, aga mulle tundub, et meie põngerjas on muutunud viimasel ajal kuidagi virilamaks. Äkki tulevad varsti kikud, sest muud ei oska nagu arvata.

Kui enne oli suurimaks sõbraks lutt, siis viimasel ajal eksivad hoopis tihemini suhu sõrmed. Tundub, et nii-nii hea on oma väikest rusikat lutsutada. Ise paistab ta küll ülirahul olevat.

Natuke vara tundub see hammaste lõikumine, aga igatahes on süljemasin juba tööle hakanud ja no nii vahva on teha tatimullikesi ning neid suure õhinaga laiali puristada. A no need märgid võivad vist veel tükk aega kesta, enne kui esimesed kikud hakkavad paistma. Praegu ma küll igemel mingeid hambatulemise märke ei näe.

Külalised on kinkinud meile mitmeid närimiseks mõeldud mänguasju, aga nendele ei oska ta veel päris õiget rakendust leida. Ükspäev püüdsin talle siis asja õpetada ja ta oli ülimalt rahul, kui ma närimisrõngaga ta igemeid õrnalt hõõrusin. Pärast panin selle tema pihku ja suure pusimise peale sattus see isegi suhu.

Mingit muud põhjust virinaks peale hammaste ei oska ma küll leida — kõht on täis, pepu kuiv, gaasivalusid nagu ka ei ole, sest puuksutamisega saab ta hästi hakkama… nu ei tea! See polegi nagu nutt, vaid rohkem hooti esinev nukrameelsus, mida ravib emme kaisus lösutamine ja rusika lutsutamine.

Ja siis oli täna juba(!) — või hoopis alles, kes teab — igatahes oli tähtis päev — kahe kuu sünnipäev!