Nagu Ingrid oli eelnevalt ennustanud, et sünnitusteemalistest loengutest võtavad paljud suure entusiasmiga osa, kuid sünnitusjärgset aega peetakse vähem oluliseks ning loomulik inimkadu viimastes loengutes on üsna tavaline, siis nii see ka oli. Minu meelest on ju hea teda, mis toimub sinu kehas peale lapse kättesaamist ja millised näevad välja meie esimesed tunnid perena.

Selgus, et tegelikult on justkui kaks sünnitust: kõigepealt laps ja siis platsenta. Ei teagi, miks seda viimast ka sünnituseks nimetatakse, aga nii ta on. Viimane juhtub tavaliselt poole tunni jooksul pärast lapse sündi, kui asi jääb kauemaks siis on tõenäoliselt tegemist juba mingite komplikatsioonidega. Emakakael hakkab kohe peale sünnitust ruttu kokku tõmbuma ning juba peale esimest tundi ei pruugi platsenta sealt enam välja mahtuda. Kellel on platsenta irdumisega probleeme, nendel on tavaliselt ka suurem verekaotus ja hilisem veritsemine.

Vajadusel tehakse ka ilupisteid ning sõltuvalt rebendite suurusest kasutatakse tuimestuseks aerosooli või süsti varianti. Peale neid protseduure võib värske ema kepsutada juba perepalatisse ja kui oma jalg ei kanna, siis kärutatakse ta sinna. Nüüd oleks ka parim aeg teha esimene pikem ja tõsisem tutvus rinnaga, peale mida jääb vastne beebi tavaliselt oma esimesele tudile ning seda peaks ära kasutama ka vanemad…..aga tavaliselt hakkavad nad siis saatma sms jms, et teavitada ka teisi neid tabanud õnnest.

Jagati esimesi näpunäiteid, kuidas last käes hoida, kui tihti mähkmeid vahetada, esimesed arsti külastused ja imiku kehakeel, nt kui panna last rinnale ja ta keerab pead kahele poole just kui raputades, siis ei tähenda see, et ta ei taha süüa, vaid sellise liigutusega otsib ta tissi. On olnud juhuseid, kus seda tõlgendatakse kui toidust keeldumist. Põgusa ülevaate sai ka Apgari e sünnihinde andmise põhimõtetest ja viisist ning, et 7-10 on väga hea tulemus.

Ka esimese vitamiini saab laps kohe pärast sündi, milleks on K-vitamiin. Seda saab anda nii tilkadena kui ka süstiga, kuid esimese puhul tuleb protseduuri nelja päeva pärast korrata. Kuna tavaliselt on titad selleks ajaks juba kodus, siis kasutatakse enamasti süstla meetodit. Peaks seda nats lähemalt uurima, sest ei tahaks sellise tühise asja pärast küll lasta oma last torkida. Niigi võetakse kohe mingeid proove erinevate analüüside jaoks.

Käsitleti ka tänapäeva populaarset stressi teemat ning kuidas seda vältida. Pea kõigil naistel pidi ilmnema kolmandal-viiendal päeval peale sünnitust selline…..kurvameelsuse periood. See on aeg, kus möödas on esimene hasart ja vaimustus ning võidule pääseb taas kaine mõistus. Tekivad hirmud lapsega toimetuleku jms suhtes ning stressi süvenedes võivad sellel olla väga kurvad tagajärjed.

Stressi tõenäosuse vähendamiseks soovitati kasutada nn koduabilist nt sõbranna, õe, ema või kellegi teise lähedase näol, kes käiks ja kas või koristaks ja teeks süüa…..no ma ei tea?!…..kui ma elaks vanemate või ma ei tea kellega veel koos, siis ma jah ilmselt kasutaks neid väheke ära, aga….. mida oskab teine inimene minu kodus teha? Mind ajaks vist veel rohkem endast välja kellegi teise suunamine ja pidev seletamine teemal a`la kus miskit on jne. Parem olgu tegemata! Ja lõppude lõpuks, mis see mees on siis mingi lillepott või? Muidugi oleneb mehest, aga esiteks on nälg kõige parem kokk ja elementaarseid kodutöid peaks tungival vajadusel olema võimeline tegema iga mees.

Lisaks manitseti ka mehi veidi suuremale tähelepanule naise suhtes — enam hoolt ja armastust ning veel ja veel rohkem kannatust ja teineteise mõistmist. Samuti ei maksa ka naisel 100 %-selt emaks kehastuda, vaid jääda mehele siiski kalliks naiseks. Soovitati võtta lisa 14 päeva lapsepuhkust, et koos harjutada ja alustada pereks kasvamist. See puhkus on plaanis ka meie tulevasel issil, sest esimestel päevadel on koos ikka turvalisem tunne ning kindlasti on see kasuks ka isa-lapse suhetele.

Ohhoo…..kas SEE hetk on tõesti juba nii lähedal?