VEEBIBEEBI: Sünnitus Keiu silme läbi
Lõpuks dr EdaVäinaga kohtudes teatasin ma läbi pisarate, et mina ei taha täna mingit geelitamist ja üldse ei ole mul enam mingit sünnitamise isu! Siiski rääkisid arst ja Janek mu ümber ning tuju läks lõpuks nagu ka veits paremaks, aga Fertilitasest lahkudes oli mu ainsaks sooviks siiski “koju teki alla!”
Ja vot, kui ma siis kella nelja ajal ärkasin…..kus siis hakkas igasugu mõtteid peas tiirlema — mingid imelikud valud…on ja ei ole ka…äkki libakad. Ühesõnaga, ma ei tea mida ma ootasin, aga igatahes kujutasin ma omale ette hoopis teistsuguseid valusid — rohkem nagu teravaid närvivalusid või midagi sellist.
Igatahes kella viieks olid valud juba 2-6min tagant ja Ferti helistades öeldi, et need on ettevalmistavad valud ja oodaku ma veel tunni, et kas lähevad regulaarseks…nii 5min tagant. Ahaa!…tunni pärast oli regulaarsed küll, aga 2min tagant ja vot siis läks kiireks!
Fertilitasse jõudes olid valud juba nii tihedad, et enne tuli uus hoog peale kui vana möödus. Teades, et esmasünnitajad valutavad 15-20 h oli mu esimeseks küsimuseks, et kas ma pean tõesti nii kaua ootama?…ning kui kergendav ja samas uskumatu oli kuulda, et paari tunniga on kõik läbi!
Ma ei tea, kas tänu sellele, et kõik käis nii kiiresti või mis, aga mingit hirmutunnet või tüdimust küll ei tekkinud ja valu polnud ka pooltki nii hull kui ette kujutasin. Väsimus tuli küll lõpupoole kehasse, aga tahtmine oli nii suur…..siis anti mulle mingit tabletti, mis andis powerit juurde ja hopsti TA tuligi.
Ja see imeline tunne kui beebi mulle sülle pandi ja Janek musi andis…..kirjeldamatult armas…..keha läbis mingi eriline võbin…..ja hinge tuli lendlev kergus…Oli ta ju niii niii kaua oodatud ja täpselt niii niii armas, et mine või hulluks — täitsa oma issi väike koopia!
Siinkohal suurimad tänud ämmaemand Ingrid Liinile, kes aitas meie pisipoja ilmale ning dr Eda Väinale kannatliku meele ja ilupistete eest.
