Loomulikult võib meil ju olla mulje, et lapsed nagunii teavad, kuidas seda teha, ilma et neid peaks selle jaoks eraldi õpetama. Tegelikkus on aga näidanud, et paljudest õnnelikest lastest saavad õnnetud täiskasvanud.

Spetsialisti sõnul on suur vahe sellel, kas nautida elu väikese lapsena või valmistada end ette nautima elu tulevase täiskasvanuna. Kõike seda saab teha, õppides maast madalast õnne filosoofiat. Laps on võimeline mõistma, et õnn on see, kui rõõmuhetki on rohkem. Inimesed on aga palju õnnelikumad, kui nad saavad oma elus teha midagi kasulikku ja olla vajalikud. Kuidas aga õpetada lastele seda filosoofiat?

Kasvatuseksperdi Eva Moskowitz’i sõnul ei ole hea, kui laps harjub vanematega šoppamas käima. Ära kingi oma lapsele liiga palju asju, sest nii hakkab ta uskuma, et asjad teevad õnnelikuks. Lapsed peavad aga aru saama, et raha võib neile anda teatud eeliseid ja võimaluse olla õnnelik, aga raha eest õnne osta ei saa. Kasvatuseksperdi sõnul peavad kõige õnnelikumad lapsed palju olulisemaks kogemusi, mitte materiaalseid väärtuseid.

Selle asemel, et külvata oma lapsed kingitustega üle, tuleb veeta nendega kvaliteetset aega. Näiteks mängida koos lauamängu, see on hea võimalus, kuidas näidata lapsele, kuidas väike ja tavaline mäng pereringis võib tekitada palju rõõmu ja olla vahva ajaviide. Või siis küpseta lapsega koos kooki või ehita nendega onn, ka see on viis, kuidas õpetada lastele seda, kuidas tööst ja töö tulemusest rõõmu ning rahulolu tunda. Või siis mine muuseumi lapsega, see näitab talle, kuidas tunda rõõmu intellektuaalsest tegevusest. Kui sa suudad õpetada oma lapsele nende lihtsate asjade väärtust, siis on tal tulevikus suuremad šansid õnnelikuks saada. Ja samuti mäletada neid hetki koos sinuga, mil ta oli õnnelik.

Allikas: Kodused Lood