Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger jagab kolme nippi, kuidas olla lapsele toeks rahatarkade otsuste tegemisel:

Rahaasjadest avatud kaartidega rääkimine on oluline

Kodust võiks kaasa tulla mõte, et raha on tööriist, mitte eesmärk omaette. Kui rääkida rahast pidevalt kui probleemist, mitte vahendist eesmärkide saavutamisel, mõjutab see ka lapse arusaamu. Pigem tasub seletada ja edasi anda teadmisi, millele peres raha kulub ning kuidas eristada soove reaalsetest vajadustest. Üks põhjus, miks paljud vanemad ei räägi lastega rahaasjadest ausalt, on see, et lapsed on väga siirad. Kardetakse, et lapsed lähevad eakaaslastele rääkima pere sissetulekutest ja rahatagavaradest. Eriti valmistab vanematele muret asjaolu, kui perel on rahaliselt keeruline olukord.

Lapsel on oluline õppida vastutuse võtmist

Vastutuse õppimisel on oluline regulaarne taskuraha saamine, ehkki summad ei pea tingimata suured olema. Baseerudes Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt tellitud 2023. aasta uuringule, siis 5–6-aastastest lastest 63% saab taskurahaks 5 eurot kuus, pooled 7–10-aastastest kuni 10 eurot kuus. 11–15-aastastele antakse kõige sagedamini igakuiselt taskurahaks 16–30 eurot. 28% 16–19-aastastest noortest saab 51–100 eurot ning 27% 20–23-aastastest rohkem kui 100 eurot taskuraha.

Paar päeva tagasi avaldasime ühe ema murekirja, kes annab oma 9aastasele 10 eurot nädalas taskuraha, kuid nagu uuring ka näitab, siis 10 eurot nädalas on keskmisest suurem summa ning on täiesti mõistetav, et alati pole võimalik seda summat suurendada.

Lapsed õpivad mänguliste ülesannete käigus ka esmapilgul keerulisi teemasid

Nooremate lastega saab mängida erinevaid õpetlikke mänge, mille käigus on võimalik olulisi teemasid käsitleda. Miks mitte proovida lauamänge „Rahatarkuse kompass“ ja „Monopoly“ või interaktiivset Cashyt. Vanemaid lapsi soovitan kaasata pere toidueelarve planeerimisse. See aitab neil mõista, millele raha kulub ja kuidas nutikamalt planeerida.