Polnud restorani, kus me koos Tallinnas ei oleks käinud, vahel sõitsime ka Tartusse ja Pärnusse ning kord isegi Riiga. Käisime koos Kanaaridel ja Viinis. Stockholmis ja Berliinis. Ühesõnaga reisisime ja nautisime elu. Kõik oli nii ilus, et mulle ei tulnud pähegi, et see võiks olla hoopis eelmäng karmile reaalsusele. Lihtsalt mõtlesingi, et õnn tuli lõpuks minu õuele. Mäletan hästi, kuidas ma ükskord sõbranna juttu tema kaaslasest kuulasin ja mõtlesin, et appi, kuidas mul on vedanud. Minu mehel pole küll ühtegi viga. Tagantjärele oli viga minus, roosad prillid olid korralikult ette kleebitud.