Kas tead, et mõned asjad, mida me tänase päevani armastusega kanname, on pärit just keerulistest aegadest: majanduskriis, sõda või defitsiit? Nende asjade hulgast võid leida näiteks moekaid kingi ja käekotte, hügieenitooteid, aga ka näiteks paljude inimeste lemmiku, Nutella.

Portaal Bright Side toob välja mõned ajaloolised tooted ja "ajatud" moetrendid, mille sündimine polnud just lust ja lillepidu.

1. Bob-stiilis soeng

Aastaid tagasi olid paljudel naistel mitmetes riikides lühikesede juuksed, mis peegeldasid vaesust, sest naised müüsid oma juuksed maha soovides end kuidagi elus hoida või nõudis seda neilt nende töö. Uhkeid, pikki juukseid kandsid ainult näitlejannad ja teised naised, kes teenisid ise endale elatist.

Üks esimene lühike soeng, mis meenub, on Coco Chaneli oma ja usutakse, et tema lõikas oma juuksed lühikeseks õnnetuse tõttu, mille läbi tema juuksed tuld võtsid. Õnneks ei juhtunud midagi hullu, aga kuna ta sättis end sel hetkel just tähtsaks ürituseks valmis ja soovis sinna siiski minna, oli ta sunnitud käärid kätte võtma ja oma katkised juukseotsad maha lõikama.

Aga alles pärast I maailmasõda sai bob-stiilis soeng tõeliselt populaarseks, sest naised, eriti need, kes töötasid õdedena, lõikasid praktilistel põhjustel oma juuksed lühikeseks. Isegi postritel, mis kutsusid naisi liituma Punase Ristiga, olid naised sageli lühikeste juustega.

Need muutused ei meeldinud aga kõigile: mehed, kes sõjast naasesid, ei olnud oma kallimate uutest soengutest just vaimustuses. Aga tagasiteed ei olnud, sest erinevalt sätitud bob-stiilis soengud olid oma koha meie eludes juba leidnud ja on populaarsed tänase päevani. Näiteks on see ka Ameerika Vogue'i peatoimetaja, Anna Wintouri lemmik soeng.

2. Naiste turbanid

Esimest korda muutusid turbanid naiste seas populaarseks Art Deco ajastul 1920ndatel, kui erinevad etnilised motiivid olidki väga moekad, aga tol ajal olid turbanid valmistatud kallitest ja rikkalikult kaunistatud kangastest. Teise maailmasõja ajal muutusid need aga taas populaarseks, aga nüüd juba teistel põhjustel: erinevalt mütsist sai neid igasugusest kangast valmistada. Lisaks varjasid need täiuslikult ära ka naiste juuksed, sest neil polnud aega oma soengute eest hoolitseda, aga nad soovisid samal ajal ikka atraktiivsed välja näha.

Naised, kes töötasid tehastes, sidusid sageli ka taskurätiku turbaniks ja see detail jõudis sõja-aastatel isegi kurikuulsale Rosie Riveteri postrile.

Põnev fakt on seegi, et turbaneid ei kandnud mitte ainult "tavalised" naised, aga ka Hollywoodi näitlejannad, kelle elusid sõda otseselt ei mõjutanud ja nad ei pidanud ka oma inetuid soenguid varjama. Ja, mis veelgi imelisem, see peakate on tänase päevani moekas ja seda võib muretult hooajast hooaega kanda.

3. Dr. Martens'i saapad

Tänaseks on need saapad saanud paljude meeste ja naiste lemmikuteks, aga tegelikult on need sündinud trauma läbi, mille nende looja, Saksa doktor Klaus Märtens 1945. aastal läbi elas. Tavalised saapad olid tema vigastatud jalgade jaoks liiga ebamugavad, mistõttu otsustas doktor ise endale ortopeedilised saapad valmistada. Saabaste valmistamiseks ostis ta kingapoest vajalikku materjali, aga sõjajärgsel defitsiidi ajal pidi ta masstootmiseks vahetama materjali ja võtma kasutusele näiteks sõjaväelaste vormi ehk näiteks ohvitseride nahast püksid.

Neid mugavaid ja vastupidavaid saapaid hakati üsna kiiresti armastama: esmalt politseid, seejärel postiljonid, tehasetöölised ja ühel hetkel ka kuulsused. Täna on need samuti populaarsed ja isegi modellidest õed, Gigi ja Bella Hadid armastavad neid.

4. Bambusest sangaga Gucci kotid

Taaskord võime süüdistada sõda: riiete, jalanõude ja aksessuaaride tootjad pidid kiiresti harjuma väga teistsuguste ja odavate materjalidega nagu kalanahk, pleksiklaas ja puit. Aga kes oleks osanud arvata, et midagi, mis loodi vaid kulude kärpimiseks, muutub niivõrd populaarseks ja on nõutud kaup tänase päevani?

Üks selliseid tooteid oli näiteks Gucci Bamboo käekott, mis nägi esimest korda ilmavalgust 1947. aastal. Otsus võtta sangadena kasutusele painutatud bambus, sündis materjalide puudusest, aga ka sellest, et just kotisangad kuluvad ju alati kõige kiiremini. Need kotid muutusid kiiresti väga popiks ja on seda tänaseni. Ka näiteks printsess Diana oli selle koti suur fänn.

5. Balleriinad ja sussilaadsed kingad

1940ndatel oli moekas kanda kingi, millel polnud paelu. Muidugi polnud sõja-aastatel mitte kellegi esimeseks mureks moodsate jalavarjude tootmine, sest tehased olid hõivatud sõjarõivaste tootmisega. Seetõttu pidid inimesed olukorraga kohanema ja 1941. aastal muutis disainer Claire McCardell balletikingad igapäevasteks kingadeks, andes neile pisut tugevama talla.

Need oli tänapäevaste balleriinade prototüübid, aga nüüd on pea iga naise kollektsioonis vähemalt üks paar neid mugavaid, madalaid kingi.

Mehed eelistasid aga pigem kingi, mis nägid välja nagu mokassiinid või Norra talupoja kingad ehk n-ö "Aurlandi stiilis kingad", mida valmistasid Norra kalamehed. Inglismaal kutsuti neid kingi nahksussideks ehk loafers-iteks, sest algselt kanti neid ainult kodus või puhkepausi ajal ning nii see nimi neile külge jäigi.

Norra nahksusse aga toodetakse tänaseni ja aja jooksul on ka naised seda stiili kingi kandma hakanud.

6. Viagra

Selge see, et iga ravim on loodud mõne terviseprobleemi lahendamiseks, aga Viagra on pigem totaalse fiasko tulemus. See loodi algselt angiini ja südamereuma ravimiseks, aga katsete käigus selgus, et see on sel kujul kasutu. Siis selgus hoopis tema teine pluss.

7. Naistele mõeldud elektrilised epilaatorid

Karvade eemaldamine kehalt on iidne teguviis, aga mitte kõigi inimeste jaoks. Näiteks Euroopas muutus see populaarseks alles siis, kui kleidid muutusid 20. sajandil lühemaks, aga isegi siis ei raseerinud kõik noored naised oma jalgu. Karvu sai ju sukkadega lihtsasti varjata, aga kui tuli sõjaaeg ja sukapükse ei polnud enam nii kerge poest saada, hakkasid naised ka rohkem jalgadelt karvu eemaldama.

Kõik naised ei kandnud tol ajal pükse ja soojemata ilmade puhul ei tõmmatud jalga mitte sukkpükse, vaid naised värvisid jalad jumekamaks ja tõmbasid isegi jalgade tagakülgedele sukkpükstele omase tumedama joone. Karvastel jalgadel oleks see imelik välja näinud, mistõttu oligi vaja karvad jalgadelt ära eemaldada. Üsna pea jõudsid poelettidele ka esimesed elektrilised epilaatorid.

8. Lahustuv kohv

Lahustuv kohv jõudis esimest korda poelettidele 19. sajandi lõpus, aga muutus eriti populaarseks 1930ndatel. See juhtus suure majanduskriisi tõttu, kui ca poole kilo Brasiilia kohviubade hind langes 22 sendilt viiele sendile ja järgnes kohvi üleküllus, mida oli vaja leevendada. Kohviube põletati ja visati merre ning isegi kohvipuid võeti maha.

Lisaks palus Brasiilia abi Šveitsi ettevõttelt Nestlé ja sündiski uus toode: Nescafé. Ka II maailmasõda soodustas lahustuva kohvi võidukäiku.

9. Ühekordsed hügieenisidemed

Esimesed märgid naistele mõeldud hügieenitoodetest pärinevad juba iidsest Egiptusest, aga sajandeid pidid naised saama hakkama riidetükikestega ja vahel isegi oma alusseelikutega, mida seejärel pesti ja taaskasutati. Aga ühekordsed hügieenisidemed ilmusid lõpuks poelettidele 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

10. Nutella

Üllatav, aga ka see maitsev toode pärineb defitsiidi ajast. Selle looja, pagar ja kondiiter Pietro Ferrero lisas oma taignasse sarapuupähkleid, mida oli Itaalias asuvas Piedmonti regioonis palju, sest šokolaadi oli pärast sõda vähe saada. Algselt oligi Nutella hoopis tahke tahvel, aga kuidagi Pietro eksis ja sajad küpsised, mis ta linnas aset leidvateks pühadeks valmistas, sulasid ära. Ferrero ei sattunud sellest aga segadusse, vaid määris tekkinud segu saiale ja see muutus linnarahva seas väga populaarseks ning nii sündiski 1946. aastal maailma kõige populaarsem magus saiamääre.