Kas kardad paaniliselt publiku ees sõna võtta? Esinemishirmu saab ohjeldada — loe, kuidas seda teha!
‟Esinemishirm kuulub kolme suurema hirmu hulka,” räägib DevelopDesigni koolitaja Kadri Kõiv. See tõsine hirm on tuttav paljudele. Kadri sõnul ei maksa arvata, nagu see häid esinejaid ei kimbutaks, nemadki võivad sel puhul hirmu tunda.
Ka koolitaja Jaanus Kangur teab, et esinemine on alati hirmutav. Eriti raske on see nende jaoks, kes esinevad harva. Hirm on loomulik tunne, mis aitab meil ellu jääda. Nii tasub Kanguri soovitusel esinemishirmu puhul hinnata, kas tegu on optimaalse ärevusega, mis aitab paremini esineda — hoolimata sellest, et on ebamugav, nägu õhetab ja käed värisevad. Või on tegu liialt häiriva närveerimisega.
Väike hirm mõjub sooritusele positiivselt, nii et sellele ei maksa liiga palju tähelepanu pöörata. Näitlejadki tunnistavad, et kui nad lavale minnes üldse ärevust ei tunne, siis väga meisterlikku esitust pole loota.
Kui aga hirm on liiga suur, hakkab muretsemine segama, ja siis tasubki probleemiga tegelema hakata.
Lapsepõlvest pärit
Jaanus Kangur usub, et pelgus esineda saab alguse juba lapsepõlves. ‟USAs näiteks on inimesed vabamad publiku ees rääkides, sest seal on koolides suhtumine esinemisse teine. Meil hinnatakse esinemist rangemalt.” Kui õpilane klassi ees õppetükki üles ütleb ja eksib, karistatakse seda halva hindega.
Kui hirm on nii suur, et takistab atraktiivseid esinemispakkumisi vastu võtmast, soovitab Kadri Kõiv enne keeldumist mõelda asjadele, mida kardetakse ja mis on kõige hullem, mis esinedes juhtuda võib. ‟Hirmud on sageli irratsionaalsed ja enamik asju, mida kardetakse, esinedes tõenäoliselt ei juhtu.”
Hirmu põhjuseks nimetatakse sageli kartust jääda rumalasse olukorda, suutmatust osata mõnele küsimusele vastata või situatsiooni, kus keegi ründab ja kritiseerib esinejat. Kõivu sõnul kardetakse ka muljet, mis teistele jäetakse. ‟Samas, kui mõelda sellele, miks inimesed on esinemist kuulama tulnud, siis eelkõige ju siiski sisu pärast.”
Pane kartusele nimi
Jaanus Kangur soovitab hirmu puhul oma tunded kodeerida. See tähendab tunde teadvustamist. ‟Mõtle, mida täpsemalt kardad. Hirm muutub kohe väiksemaks, kui oled talle nime andnud.” Kui on hirm, et tekst võib meelest minna, tasub selle vastu varakult valmistuda. Oluline on läbi mõelda esimesed laused, kuna just alustades on ärevus suurim. Sissejuhatus pane kasvõi sõna-sõnalt kirja.
‟Just suuremate esinemiste puhul hakkab hirm vähenema, kui on räägitud paar minutit ehk jõutud ära rääkida sissejuhatus,” kinnitab Kadri Kõiv. ‟Seega soovitan harjutada ka enda tutvustust ja sissejuhatavat osa.”
Kangur soovitab väga suure ärevuse korral kutsuda saali esimesse ritta istuma n-ö tugiisik, kellele alustades kõneleda. ‟Temast on teada, et ta on positiivselt meelestatud ja noogutab sulle kaasa.”
Harjuta-harjuta!
Et esinedes end kindlamini tunda, soovitab Kadri Kõiv korralikult ette valmistada ja ka harjutada. ‟Sellega on nagu ujumisega — kui vaid vaatad, kuidas teised seda teevad, ise aga ei harjuta, siis paremaks ei saa.” Harjutada võiks kõva häälega, mitte arvutiekraanilt vaikselt teksti lugedes. Sest just nii saab aimu, kui kaua ettekandeks tegelikult aega kulub.
‟Kuna me kuulajana ei taha, et esineja loeks teksti maha, pane kirja pigem märksõnad.” Ei maksa püüda kogu teksti maha lugeda, vaid toimida reegli järgi, et rääkides peaks vaatama saali, mitte märkmeid. ‟Seda reeglit tasub järgida nii kõne mõjususe seisukohast kui ka psühholoogiast lähtudes. Me saame teha korraga korralikult ühte asja, ehk et rääkimiseks tuleks katkestada muud tegevused — märkmete jälgimine.”
Siiski ei piisa vaid ettevalmistusest. ‟Selge on see, et kui esinemine on kehv ja sisu samuti, siis head tulemust ei tule,” räägib Kõiv. Kuid vilets esinemine ei anna heale sisule võimalustki. ‟Vahel inimesed ei tähtsusta esinemist, mõeldes, et ainult sisu on oluline.” Harjuta koduste ja sõprade ees, tee seda nii palju kui võimalik, väiksemates gruppides ja alustuseks lihtsamate sõnavõttudega.
Apsakad naljaks
Kui peakski juhtuma, et järg läheb käest ja laval tardud, sest edasine on ununenud, tasub Jaanus Kanguri sõnul astuda situatsioonist üks samm välja. ‟Pöörata asi naljaks. Või tunnistada ausalt, et ärevusega läks meelest.” Olukord võib tema sõnul lõppeda isegi sellega, et tuleb võtta paus või esinemisest loobuda ja lavalt lahkuda.
Hea esineja tunneb ära sellest, et ta suudab olemasolevates tingimustes saavutada maksimaalse tulemuse. Kangur: ‟Kunagi pole ju kõik tingimused parimad — ettevalmistusaeg võib olla olnud lühike, esineja ise väsinud, publik ei tunne huvi jne.” Koolitaja sõnul on mõttekas jälgida nelja kohandamise printsiipi: kõneldes tuleb kohandada esitatavat vastavalt kõnelejale, kõnele, kuulajale ja kontekstile.
Valmistudes soovitab Kangur visualiseerida positiivset lõpptulemust ehk seda, kuidas soovitakse laval välja näha: ‟Meie aju töötab nagu GPS, see leiab seda, mida otsib.”
Kadri Kõivu sõnul on palju kasu videotreeningust. Saad ennast kõrvalt nähes aru, mis läks hästi ja millised on vead. ‟Kes näevad, et nende töises edenemises on esinemisel oluline roll, neil on esinemistreeningust palju abi. Ehkki esinemine ei pruugi muutuda kunagi üdini meeldivaks tegevuseks, aitab harjutamine ja sobivate tehnikate kasutamine õppida esinema nii, et jätad endast enesekindla mulje.”
Hoia pea selge
Nõu annab Kersti Vannas, Instar EBC OÜst:
Kõige tähtsam on esinemine ette valmistada — kui on teada teema ja pikkus, mängi see läbi. Sõna-sõnalt ma siiski esinemisi kirja ei pane. Mõtle läbi kõige esimesed laused — kui need on peas, on kindlam alustada. Aitab, kui algul teha mõni nali, mis jää murraks ja looks ühisosa, aidates publikul kõnelejaga samastuda. Inimestele meeldivad need, kellega neil on midagi ühist.
Kui mul on esinedes hirm, siis mõtlen ajas edasi ehk sellele, et poole tunni või tunni aja pärast teen ma juba mingeid muid asju, ükskõik, kuidas esinemine ka välja kukub. See aitab pinget maha võtta.
Kui olen end sundolukorda pannud, et pean esinema, siis kas tahan või mitte, aga järelikult on mul midagi öelda, ehk et ma loon kuulaja jaoks kasutegurit.
Palju loeb kogemus — mida enam esineda, seda väiksem on hirm. Ning suur roll on ka inimese iseloomul, mõned on suuremad pabistajad kui teised. Igaüks peab leidma enda jaoks sobiva lähenemise.
Valmis peab olema ootamatusteks. Möödunud sügisel esinesin näiteks pooletunnise ettekandega 300 osalisega konverentsil ja laval selgus, et mu slaidid ei tööta. Isegi kui ei lähe plaanitult, tuleb hoida pea külmana ja edasi minna.
Artikkel ilmus septembri Eesti Naises!
Eesti Naine septembris:
Hilje Murel, hoost ja rõõmust kantud
23 moesoovitust sügiseks!
Valel põhjusel paari
10 piinlikku seika
3 naise tööruumid
Külas Tiina Pargil
Eksperiment: päev lastehoius
Rain Tolk elevandiluust tornis
Vanemas eas õppima!
Kuidas ületada esinemishirmu?
Pulmad Sahara väravas
Yves Montandi ja Simone Signoret’ suhe
Rongiga Batumist Bakuusse
Ilu-uudistaja Piret Krumm
Köök: ahjusoojad pirukad
Käsitöö: sügissoe kampsun
