Harvardi üliõpilane Matthew Sachs uuris põhjalikult neid inimesi, kellele muusika kananaha ihule toob, et välja selgitada, kuidas selline reaktsioon tekib. Ta võttis uuringusse võrdsel hulgal neid inimesi, kellele muusika mitte kuidagi ei mõju ja neid, kes reageerivad jõuliselt ja emotsionaalselt ehk kananahaga ja klimbiga kurgus. Kõikidele tehti aju-uuringud.

Selgus, et muusikast mõjutatutel on aju ehitus teistsugune kui neil, keda rütmid täiesti külmaks jätavad. Esimestel on tugevam ühendus aju nende osade vahel, mis reguleerivad kuulmist ja emotsioone. Järelikult toimivad seal protsessid kiiremini ja efektiivsemalt ning inimesed tajuvad muusikast saadavaid emotsioone tugevamalt.

Kuigi valikgrupp oli väga väike ja väga põhjapanevaid järeldusi selle pinnalt veel ei tehta, on Sachsi uuring siiski palju kajastust leidnud. Mees ise tahab nüüd lähemalt uurida, millised reaktsioonid ajus täpsemalt toimuvad, kui muusikapalad käima lähevad. Teavet tahab ta kasutada psühholoogilistele häiretele ravi leidmiseks.

Aga sina võid endale plaksutada ja enda üle uhke olla: kui muusika tekitab sinus reaktsioone, on sinus midagi väga erilist!

Allikas: Indy100