"Meenus lugu Pühajärve jaanitulelt, kuhu olime koos sõprade peredega suundunud ja loomulikult olid meil kaasas ka lapsed. Oleme alati uskunud, et lastega võiks võimalikult paljudes kohtades koos käia ja neid mitte vanavanemate juurde sokutada ning kuna mul endal on lapsepõlvest lahedad jaanipäeva mäletused, soovin sama ka oma lastele.

Esimesel ürituse päeval võtsime niisiis ka lapsed kaasa ja kuna nad on juba piisavalt vanad ja iseseisvad, lasime neil festivali alal vabalt ringi joosta, aga andsime telefonid kaasa, et kindlasti vajadusel kätte saaks. Probleeme ei olnudki ja lõppkokkuvõttes oli kõigil väga lõbus.

Järgmisel päeval aga lapsed väga kaasa tulla enam ei viitsinud ja kuna hilistel õhtutundidel esines seal ka Sigma, siis otsustasime, et täidame renditud majakeste külmkapi laste jaoks sobiva toiduga ning usaldame neid piisavalt, et jätta nad omapäi. Vahepeal muidugi olukorra kontrollimiseks helistasime neile ja kõik tundus olevat korras.

Suur oli aga meie üllatus, kui jõudsime öösel tagasi majakeste juurde ja avastasime, et oleme lukustatud ukse taga. Andsime lastele maja ainukese võtme ja kuna omanik ei viibinud samuti hetkel Lõuna-Eestis, ronisime lausa maja teisele korrusele laste magamistoa akna taha koputama. Lapsed aga olid terve päeva nii palju mänginud, et keegi neist ei näidanud isegi ärkamise märke ka pärast kümneid minuteid kestnud koputamist. Mis seal ikka, tegime siis endale asemed autodesse, kuigi Eesti jaanipäevale kohaselt on ju ööd jahedad ja ega meil midagi peale õhukeste jakkide peale ka võtta polnud.

Hommikul, kui lapsed ärkasid pääsesime tuppa ja muidugi sellega veel nali ei lõppenud. Avastasime eest täiesti täis külmkapi, kust lapsed polnud julgenud isegi kohukesi võtta. Tuli välja, et nad olid käinud hoopis lähedalasuvast külapoest leiba ja vett palumas, sest raha me neile ju ei taibanud jätta ja nemad ei julgenud külmkapist ka midagi võtta, sest me polnud öelnud, et tohib ja nad arvasid, et äkki kellegi konkreetse asjad. Suundusime siis põsed piinlikkusest punased külapoodi olukorda selgitama ja lootsime veel mitu päeva hiljemgi, et meie kui halbade lapsevanemate peale kaebama ei minda."

Jaanipäeva ajal juhtub ikka igasugu koomilisi ja meeldejäävaid seiklusi ning miks mitte neid ka kõigi teistega jagada? Saada oma lugu naistekas@delfi.ee ja kirjuta märksõnaks kindlasti LÕBUS JAANIJUTT.