Keerukat suhtumist ja õhkkonda kogen jõukas Müncheni peres, kes vajab abi oma maakodus Schwaighofenis, mida kasutatakse ainult nädalavahetustel ning puhkuse ajal.

Perekond R. on kuueliikmeline, neil on teismeline tütar ja kolm poega vanuses seitse kuni kümme aastat. Kõik lapsed on blondide juuste ja siniste silmadega, nagu emagi. Poisid on hästi kasvatatud, annavad tervitusel kätt ning riputavad mu jaki riidepuu peale. Maja on tohutu suur ja annab vabalt välja väiksema mõisa mõõtmed. Mul jääb lausa hing kinni, kui esimest korda sinna sisse astun. Olen näinud igasuguseid elamisi, kuid see maja ületab kõik senised. Pakun, et seal on 300–350 ruutmeetrit elamispinda. Igal pereliikmel on oma tuba, lisaks mitu külalistuba, töökabinetid (mehel ja naisel eraldi), väike raamatukogu, viis vannituba. Mööbel on kõik antiik ja/või käsitöö. Köögisisustus, lambid ja vannitoad on lastud teha eritellimusel. Maja on vana, kuid kenasti renoveeritud, säilitades arhailise õhustiku. Kunagi oli sama katuse all lehmalaut ja heinaküün. Endises laudas on nüüd avar kaminas aal ja avatud köök söögitoaga, kuhu võiks vabalt sööma mahtuda terve algkool. Varasemast heinalakast on saanud elegantne kõrge laega elutuba ning peretütre ja kahe noorema poja toad koos vannitubadega.

Perekond R. on pärit Hamburgist, kuid kolis juba aastaid tagasi mehe töö pärast Münchenisse. Kuna nad ei taha ainult linnas olla, ostsid vana talukoha ning lasid selle korda teha. Asupaik on võrratu — külast eemal väikese künka peal, kust avaneb imeilus vaade mägedele. Ümber vanad puud ja sealsamas algab ka mets. Alt orust kostab lehmakellade kõlinat, linnud laulavad ja mesilased sumisevad. Aasadel lõhnab magusalt värske rohi ja võililled, mis praegu õitsevad. Tõeline maaelu idüll. Pereema on üsna reserveeritud olekuga ja tahab esimestel päevadel kõigepealt veenduda, kas oskan kõike teha nii, nagu tema soovib. Seepärast lepime kokku, et alguses käin abiks nädalavahetustel, kui pere kohal on. Edaspidi, juhul kui majaemand minuga rahul on, töötan nädala sees, sellal kui nemad on Münchenis. Frau R. näitab mulle täpselt, kust tuleb eriti hoolikalt tolmu tõmmata (kõik nurgad ja kapialused), kuidas voodites pesu vahetada ning milliste vahenditega tuleb mida puhastada. Terve suur kapp on täis erinevaid puhastusvahendeid ja alguses annab tõesti mõistatada, mida mille jaoks kasutada. „Oh jumal, kas te kasutate s e d a vahendit ja s e d a lappi köögimööbli pindu puhastades!? Ärge mitte mingil juhul tehke seda! Jätke see endale juba meelde, et naturaalseid puitpindasid, mis on värvitud, kuid ilma lakita, e i t o h i selle vahendi ja lapiga puhastada! Muidu võib see sinna koledad kriimud jätt a ja kogu väärtusliku mööbli ära rikkuda!“

Õnneks ei pea vähemalt põrandaid pesema, ohkan kergendunult. Siin on valdavalt laudpõrandad ja paar korda aastas käivad hooldusspetsialistid, kes terve põranda vastava vahendiga üle tõmbavad. Välja arvatud vannitubades, kus on plaatpõrand, mille puhastamine on omaett e töö — seebiplekke polegi sealt nii lihtne ära saada, ikka jäävad peale kerged õlised laigud. Põrandaplaadid on musta värvi ja iga plekk hakkab kohe silma. Vannid on ilusad, vanaaegses stiilis — messingist kraani ja torudega ning lõvijalgadel.

Ka triikida on selles majas vaja. Frau R. näitab mulle, kuidas peale triikimist köögirätikuid ja muud pesu kokku panna. Tal on selleks oma süsteem ja ta tahab, et minagi samamoodi teeksin. Kõikidele rätikutele on tikitud pere nimetähed. Esimesel korral võtab mul pesu triikimine aega kolm tundi. Majaemandal on kirg ruuduliste mustrite järele. Peaaegu kõik riideesemed on siin majas ruudulised: rätikud, voodipesu, triiksärgid, pidžaamad… Jääb mulje, et selles peres ainult triiksärke ja pükse kantaksegi. Igal nädalavahetusel on mul iga pereliikme kohta triikida vähemalt kaks triiksärki. Ühtegi seelikut või kleiti ma kappides ei näe. Võib-olla Münchenis naisel ja tütrel ikka mõni asi on, kuid siin maakodus küll mitte.

Samal ajal kui mina pesu triigin, nii et otsaesine märg, tulevad perele Münchenist külalised. Ilm on ilus ja nad istuvad aias. Frau R. tuleb vahepeal sisse ning võtab kaasa kannu värske kohviga ja suure koogi. Mind külalistele ei tutvustata. Majaperemees, viiekümnendates tumedapäine ja sportliku kehaehitusega härra on oluliselt avatum ja suhtlemisaldis. Kui ta kuuleb, et olen Eestist, oskab kohe nimetada mõne eesti kirjaniku, kelle raamatuid on ta lugenud. Näiteks meeldib talle väga Jaan Kross. Ta ütleb, et on kunagi ammu käinud nii Eestis kui ka Soomes. Mind köidab tema härrasmehelik olek ja käitumine, tervitades suudleb ta alati mu kätt ja küsib, kas võib mulle midagi juua pakkuda. Ta läheb väga elevile, kui saab kõneleda oma raamatukogust ning maailmareisidest, ta valdab peale saksa keele veel vabalt inglise ja prantsuse keelt ning ka riiulitel olev kirjandus on kolmekeelne. Otsustan olla temaga suheldes pisut ettevaatlik, sest see mees on tõesti väga šarmantne ja näib, et minagi pakun talle huvi.

Õnneks ma peremehega väga tihti kokku puutuma ei pea. Tavaliselt on mul majaemand kogu aeg sabas ja ootab juba järgmiste ülesannetega.

Edaspidi ma peret üldse ei näe. Frau R. ulatab mulle pidulikult maja võtmed ja palub edaspidi kõik vajalikud tööd nädala sees ära teha. Ta kurdab, et väga raske on olnud leida kedagi, kes seda tööd teeks ja keda saab usaldada. Tema soovib maakodus ainult puhata ja tegeleda aiatöödega, mis on ta hobi. Muud tööd võiks ära teha keegi teine (see tähendab mina). Majaemanda toas sohva kõrval näen tema lugemiseelistusi — aiakujunduse käsiraamat, Inglise aed ja Euroopa kuninglike perekondade elulood. Võib-olla oli ta eelmises elus näiteks krahvinna või aadlidaam ning igatseb sarnast elu taga.

Nii suhtlemegi edasi vaid kirjade kaudu, mille frau mulle koos eelmise nädala palgaga köögilauale jätab. Põhiliselt leian märkused selle kohta, mis on kahe silma vahele jäänud või polnud perfektselt korras. Näiteks messingist kraaninupud polnud piisavalt säravad vms. Vaatan need veel kord hoolega üle, kuid ma küll ei näe, et neil midagi viga oleks. Vahel on seal meeldetuletus, et aeda kastaksin, või käsk aknaid pesta (ja täpsustus, milliseid). Sellise majapidamise korras hoidmine on suur töö…