Möödunud aastal ITV peal avaldatud dokumentaalfilmis meenutas prints Harry viimast telefonikõnet oma emaga, mida ta soovis kiiresti lõpetada ja oli äärmiselt kannatamatu, vahendab Fabiosa.

Poisid viibisid hetkel, mil Diana neile Pariisist helistas, Šotimaal, Balmorali lossis. “Ma ei suuda küll meenutada, mida ta rääkis, aga ma kahetsen elu lõpuni seda, kui lühike telefonikõne see oli,” rääkis Harry, väljendades, kui suurt valu see vestlus temas tekitanud on. “Kui ma oleks teadnud, et see on viimane kord, kui ma oma emaga räägin, siis oleksin talle öelnud nii mõndagi. Sellele täna tagasi vaadates — see on tohutult raske. Ma pean sellega kogu oma ülejäänud elu tegelema: teadmata, et see oli viimane kord, kui ma oma emaga räägin, kui erinev see vestlus oleks olnud, kui mul oleks olnud õrna aimugi, et sel ööl kaotab ta oma elu.

Prints Williamil on sarnsed tunded ja ta avaldas, et kui ta kõne sai, lõbutsesid nad oma nõbudega ega soovinud pikalt emaga lobiseda. Nad kiirustasid kõne lõpetamisega. “Oleks ma teadnud, mis juhtub, ei oleks ma nii käitunud. See telefonikõne on väga rusuv,” tunnistas Cambridge’i hertsog.

Diana viimased sõnad

20 aastat peale Diana surma, avaldas Pariisi tunnelis kohapeal olnud päästja viimased sõnad, mida printsess šokiseisundis lausus: “Mu jumal, mis juhtus?”

Poegade jaoks olemas

Vanema kaotus pole kunagi lihtne ja aastaid tagasi pidi prints Charles lisaks leinamisele ka oma poegade jaoks olemas olema. Williami ja Harry sõnul sai ta sellega suurepäraselt hakkama. “Üks kõige raskemaid asju, mida üks lapsevanem peab tegema, on öelda oma lastele, et teine vanem on surnud,” möönas Harry BBC dokfilmis “Diana. Seitse päeva, mis vapustasid maailma”. “Tema oli neist kahest see, kes pidi seda tegema ja ta proovis anda endast parima ning teha ka kindlaks, et me oleksime kaitstud ja meie eest hoolitsetaks. Aga teate, ta läbis ise ka samasuguse leinamisprotsessi.”

Kuninglik perekond toetas sel raskel hetkel teineteist ja vennad on seeläbi muutunud väga lähedaseks ning seda tänase päevani.