Tohutult inspireeriv lugu! 60aastane naine jõudis pärast rinnavähi seljatamist edukalt täispika triatloni IRONMAN finišisse

Mary Houbolt väidab, et ta on kehv ujuja ja keskpärane jooksja, aga pärast vähi seljatamist teadis ta, et tal on olemas piisav sisemine jõud, et triatlon ära teha.

1989. aasta talvel, kui Mary oli kõigest 32aastane, leidis ta enda rinnast tüki ja üsna pea selgus, et tegemist on vähiga, mis oli levinud ka lümfisõlmedesse. Tõenäosus ellu jääda oli pea olematu. Ta mäletab, et kui ta ränka diagnoosi kuulis, kukkus kogu ta senine elu kokku.

Tõuseb tuhast

2010. aastal, kui Mary sai 60aastaseks, otsustas ta teha midagi suurt, et tähistada võitu vähi üle. Nii sündiski idee teha läbi Ironmani täispikk triatlon, mis kujutab endast 3.86 km ujumist, 180.25 km rattasõitu ja maratonipikkust (42.2 km) jooksu. Ta oli ju jätkuvalt elus ehk miks mitte proovida?

Rattasõit Mary’t ei hirmutanud — talle juba meeldis värskes õhus rattaga sõita. Muus osas naine nii kindel ei olnud. Ta polnud pärast lapsepõlve ujumistrenne väga palju ujunud ja kuigi ta oli stressi leevendamise eesmärgil aastaid (ka vähiravi ajal) jooksmas käinud, tõdes ta siiski, et on “keskpärane" jooksja. Sellegipoolest, mis naisel jäi füüsiliselt puudu, tegi ta tasa sihikindlusega.

Mary avastas end treenima hakates, et talle meeldis seitse päeva nädalas end liigutada teha. Ta nautis värskes õhus olemist ja ka oma toitumisele tähelepanu pööramine polnud naise jaoks mingi probleem. Päevadel, kui tal raske oli, meenutas ta endale, kui õnnelik inimene ta on, et ta on ikka veel elus ja saab end sel viisil proovile panna.

Ironmaniks valmis

Pärast 14 kuu pikkust intensiivset trenni oli Mary Ironmaniks valmis, aga ujumise osa oli tema jaoks ikka väga raske. “Mind müksati ja löödi vee all. Ma oleksin nagu pesumasinas olnud,” meenutab ta.

Järgmisena ootas teda ees rattasõit ja seejärel jooks. Kuigi ta oli surmväsinud, oli tema eesmärk lihtsalt finišisse jõuda, aga lõpuks selgus, et tal õnnestus oma vanusegrupis esimeseks tulla.

Kaks kuud hiljem suundus ta Hawaiile Ironmani maailmameistrivõistlustele. “Ma polnud selleks vaimselt valmis,” räägib Mary. “Aga seal ma olin, vastamisi maailma parimate sportlastega.” Vaatamata niiskusele, kuumadele ilmadele ja avameres ujumisele, mida ta kirjeldab kui “hirmuäratavat”, sai Mary kolmanda koha.

Ei kavatsegi peatuda

Üks triatlon on enamikule inimestele piisav, aga Mary suhtumine oli teine. “Ma mõtlesin, et äkki prooviks edasi,” väidab ta.

Viimase seitsme aasta jooksul on Mary lõpetanud üheksa Ironmani võistlust ja üle 20 muud triatloni. “Ma naudin iseendaga võistlemist,” selgitab ta.

Mary sai just 67aastaseks, aga ta ei plaani lähiajal tempot aeglustada. “Ma ei kavatsegi kombekalt vananeda. Ma ei taha lihtsalt diivanil istuda,” kinnitab naine. “Ma tunnen, et mul on vedanud, et ma olen elus.”

Allikas: Runners World