“Püüan kohtingumaailmas uuesti jalga ukse vahele saada ning viisin silmarõõmu üsna peenesse restorani sööma. Oleme teineteist tundma õppinud ja mulle tundus, et see oleks tore kohting. Kõik läks algul väha kenasti — toit oli maitsev ja teenindus meeldiv. Ja siis tuli arve.

Võtsin arve enda peale. Olin enne kohtade broneerimist menüüd ja hinnakirja vaadanud ning oskasin umbes arvestada, palju kokku võiks minna. Aga unustasin jootraha ära. Küsisin kaaslannalt, kas ta saab äkki hädast välja aidata ning ta rõõmuga viskas veel paar dollarit lisaks. Kokku saime tipiks umbes 15% arvest.

Teenindaja tuli naeratades ja võttis arve koos rahaga. Minuti pärast oli ta tagasi, naeratus oli kadunud ja küsis, kas me ei olnud teenindusega rahul. Ta teatas, et “tal on PIINLIK nii väikest jootraha vastu võtta!” Loomulikult tegi ta seda väga valjuhäälselt ja nii, et kõikide lähedalasuvate laudade kliendid pöörasid päid. Ma oleks talle andeks andnud, aga viis, kuidas ta seda päris, oli väga ülbe. Tema kehakeel ja hääletoon olid üdini ebameeldivad ja nõudlikud ja kui ta kuulis, et mul lihtsalt ei ole rohkem sularaha kaasas, nähvas ta: “Kui sa ei saa endale jootraha jätmist lubada, siis võiksid teinekord valida rahakotile sobivama restorani!” Kui ta oli ennast tühjaks õiendanud ja bravuurikalt lahkunud, läksime ka meie kiiresti minema, et mitte rohkem draamat tekitada.”

Noormehe kaaslanna oli õnneks mõistev, sest oli ise teeninduses töötanud ja kinnitas, et tema asutuses saaks selline teenindaja hetkega kinga.

Jagage ka teie oma ebameeldivaid teeninduskogemusi meie kommentaariumis!