20 põhjust, miks mehed ilma naisteta hakkama ei saa
Naine on eriskummaline olend, kes suudab üheaegselt esindada täiesti vastuolulisi omadusi ning selle kontrastsuse peaaegu et maagiliselt välja kanda. Naine on habras kui kristallvaas, äratades mehes ürgse soovi teda kaitsta, kuid naine on ka sõjakas kui emalõvi, pannes mehe südame hirmuerutusest kiiremini põksuma.
Naine on jõhkralt egoistlik, minnes või üle laipade, et seista oma vajaduste eest, kuid naine on ka südamlikult järeleandlik ning tuleb vastu teistegi vajadustele. Naine on vastupidav, sest ta on talunud sajanditepikkust ühiskondlikku allasurumist ning sellest pea püsti väljunud, kuid naine mõraneb kergesti ning vajab aeg-ajalt mehist õlga, mille najal end turgutada. Naine on tark ja haritud, laia silmaringiga, mida ei saa mõõta ainult ülikoolist saadud kraadidega, kuid naine oskab vahel midagi eriti kergemeelset teha ja ajab segi näiteks mutrivõtme ja kruvikeeraja.
Mõned moodsad naised arvavad, et söögitegemine ja pesutriikimine on väljasurnud oskused, mida ühel härrasmehel on äärmiselt näotu naiselt nõuda. Kuid kes siis peaks nendegi tegevuste eest hoolt kandma? Tuleb tunnistada, et nii hästi kui naised ei suuda keegi teine mehele süüa teha või tema parimat särki triikida. Oleme koguni nii osavad, et suudame mehelt välja võluda isegi lubaduse meile taevast kuu ja tähed ja päikese takkaotsagi kohale toimetada, samal ajal kui läbipõlenud lambipirn koridoris ootab juba kolmandat nädalat väljavahetamist… Naised on lihtsalt nii võrratud olendid, et mehed arvavad, et selliste näiliselt pisiasjadega ei suuda nad meie südameid võita. Nähtavasti oleme oma vastuolulisusega nende pead täiesti lootusetult segi ajanud.
Naine on imetabane nähtus, kes balansseerib hurmava kergusega naiseliku õrnuse ja meheliku pealetükkivuse vahel. Tõeline naine seisab enda eest, kuid ei takista kunagi mehel end kaitsmast, vastupidi, ta taandub lahingust naiseliku väärikusega ning lubab mehel enda eest sõdida. Tõeline naine kaunistab oma kohaloluga iga seltskonda ning tekitab mehes allasurumatu tahte käituda tõelise härrasmehena. Naisel on oma arvamus, mida ta rafineeritult esitada oskab, kuid ei suru seda kunagi peale, vaid hindab erinevaid seisukohti paljastava diskussiooni võlu. Tõeline naine loeb meest nagu avatud raamatut või jätab vähemalt sellise mulje, kuid naine ise on alati meeliköitvalt salapärane ning ajab mehe oma defineerimatusega kohati hullukski, äratades temas siiski raugematu soovi naist veel enam avastada.
Naine on kummaline ja seletamatu, vastuoluline. Naine võib tunda meest ja tema kaudu tunda paljusid mehi, kuid mees ei saa kunagi sedasama naise kohta öelda. Naine võlub oma kontrastsusega ning köidab paljude südameid, kuid on truu vaid ühele. Naine on oma mehe asendamatu tugi ning kalleim vara. Ei öelda ilmaasjata, et tõeline naine kaunistab ka meest. Naine on ettearvamatu nagu meri; kui mees jalge ette ei vaata, leiab ta end äkitselt nii sügavalt, et väljapääs on võimatu, jäädes igaveseks ulgumere lainetele seilama, mis kord on päikeseliselt malbed, kuid teine kord metsikult laastavad ja kurnavad. Kuid mees, kes kord juba merele jah-sõna on öelnud, ei suuda talle enam iialgi selga pöörata…
Pärast kõike seda… kuidas siis saaksingi öelda, et ma ei ole uhke naiseks olemise pärast? Vastupidi, ma ei tea midagi, mida ma rohkem naudiks.
