1. Valmista laps reisiks ette

  • Lapsele tuleb korduvalt selgitada, mis teda reisil ees ootab ja millist käitumist temalt eeldatakse. Selgita, et sõidu ajal tuleb mitu tundi rahulikult istuda ning teisi ei tohi segada.
  • Kui lendate lennukiga, kirjelda lapsele enne üksikasjalikult, kuidas reis kulgeb — siis ei hakka ta lennu ajal kartma.

2. Hoolitse mugavuse eest

  • Lennureisil tasuks väiksemate laste puhul eelistada vahekäigupoolseid kohti (nii pääsed lapsega vajadusel kiiresti tualetti) suurem tegelane sooviks tõenäoliselt aknapoolset kohta, kust ta huviga ümbrust võib jälgida. Ise istu võimalikult vahekäigu lähedale (nii on hõlpsam stjuardessiga suhelda ja söögikandikut vastu võtta. Kahe lapse ja kahe täiskasvanuga reisides tasub samal põhjusel istuda kahekaupa: vanem ja laps koos.
  • Kui reisid bussi või rongiga, osta endale ja lapsele eraldi istekohad. Pole ju põhjust eeldada, et laps suudaks tunde ruumikitsikuses taluda ja püsida vagusi. Ka autosõidu ajal peab lapsel olema lahe istuda, tehke sageli peatusi, et saaks selga sirutada. Pakid tuleb autos sättida nii, et need lapsele peale ei vajuks.
  • Veendu, et valitud majutuskoht sobiks ka lapsele. Et tuppa mahuks lisavoodi, restoran pakuks sobilikku toitu ja majas leiduks piisavalt tegevust (näiteks lastebassein, mänguväljak, lasteprogramm jne.)

3. Hoia esmavajalik käepärast

  • pudelivesi (iga pereliikme kohta üks);
  • väike padi uinumiseks;
  • niisked salvrätid;
  • kilekott (prahi jaoks, samuti juhuks, kui lapsel hakkab paha);
  • varu-riideid;
  • lutsukomm või näts (lennukis peavalu jaoks);
  • hädavajalikud arstimid;
  • lemmikmänguasi (häälitsevad ei sobi);
  • vajadusel mähkmed;
  • söögipoolist.

4. Kehtesta end rahulikult

  • Kui laps teeb autosõidu ajal õpetusele vaatamata turvavöö lahti, kisab või segab muul viisil juhtimist, sõida teeserva, vaatle huviga ümbrust, süvene ajakirja. Kui laps rahuneb, ütle “tänan, nüüd võime edasi sõita”. Tee peatusi nii tihti, kui vaja. Laps peab aru saama, et sul on tõsi taga.
  • Ära ägestu, kui laps jonnib. Proovi olukorda lahendada kas tähelepanu kõrvalejuhtimise või nalja abil. Võid panna ta ka järele mõtlema: kas sulle meeldiks kui…
  • Ära oota lapselt võimatut — talle võib käi üel jõu tundide kaupa vaikselt paigal püsida. Jää rahulikuks isegi siis, kui reisikaaslased pahameelt avaldavad.

5. Leia huvitavt tegevust

Pika reisi ajal võib:

  • joonistada
  • paberit voltida, ristsõnu lahendada
  • mp3 mängijast muusikat kuulata
  • juttu ajada, ühiseid plaane teha, laulda
  • raamatut lugeda või sealt pilte vaadata
  • läbi akna ümbrust jälgida ja üheskoos fantaseerida
  • sülearvutist multikaid vaadata
  • sõna ja mõistatusmänge mängida.

Mänge reisiaja sisustamiseks:

  • üks mängija ütleb sõna, järgmine mängija selle sõna viimase tähega algava sõna. Mängu võib piirata kitsamate teemadega: nimed, riigid ja linnad, taimed ja loomad. Juba öeldud sõna korrata ei tohi.
  • Esimene mängija ütleb looma nime, järgmised aga liitsõnu, mis seda sõna sisaldavad (nt hundinui, hundiisu).
  • Esimene mängija mõtleb kõigile tuntud isikule, teised peavad aga ära arvama, kellega on tegu. Nad võivad esitada suunavaid küsimusi, millele saab vastata “jah” või “ei”. Näiteks: kas ta on mees? Kas ta on üle 40 aasta avan? jnt. See, kes isiku ära arvab, on mängu võitja ja võib järgmisena nime välja pakkuda.
  • Üks mängija loeb sõna teistele tagurpidi ette ja teised mõistatavad, mis sõna see on (pliiatsit ja paberit kasutada ei tohi). Äraarvaja saab punkte nii palju, kui on sõnas tähti.