Inglastele on omane roosakas ja klaar nahk, väga levinud on punapead. Häbi pole olla paks ja suure tagumikuga naine. Kui meeldib süüa, miks siis peaks endale midagi head keelama? Paksuse taga on ka laiskus end füüsiliselt mitte koormata ega kodus süüa teha, vaid tellida kiirtoidukohast toit kaasa — take away, ja rasvaseid friikartuleid, hamburgereid. Ülekaalulisus on siin väga suureks probleemiks.

Olekult on naised pealiskaudsed, räägitakse tühjast-tähjast, võõrast enda maailma kergelt ei lubata. Noortele neidistele meeldib nädalavahetusel ikka korralikult jooki libistada, seejuures ei jää nad kunagi märkamatuks. Nad räuskavad ja on väljakutsuvad.

Veel kohtab siin naisi, kes tegelikult meenutavad pigem mehi. Nimelt on neil olemas kogu naiste “varustus”, aga käitumise järgi kategoriseeruvad nad rohkem meeste alla.

Siia maale naist otsima pole küll mõtet tulla.

Internet ja e-lahendused

Kui Inglismaale tulles ootad samasugust internetiseeritud ühiskonda nagu väikses Eestis, siis paraku pead pettuma. Inglismaa on tuntud-teatud bürokraatlik ja vanamoodne kuningriik, kust pole mõtet otsida tasuta wifi-levialasid üle terve linna ning et igal asutusel on kodulehte ja e-post. Samuti ära oota, et saad siin teha kiireid internetipanga-ülekandeid ja osta muid e-teenuseid. Kõik toimib siin kirja teel ja seda vajalikku kirja pead ootama nädalaid.

Pangaülekandeid on parem sooritada pangas ja kui pole selleks aega, siis on võimalus kirjutada välja tšekk, mille rahaks tegemine võtab aega taas oma 3-5 tööpäeva. Siia tulles tundus selline aeglane asjaajamine ikka üle mõistuse, aga kohalike jaoks on see väga normaalne. Igasuguse ametliku paberimajanduse kordaajamine võtab vähemalt kuu aega. Siinkohal olgem tänulikud, et vaatamata kõigele on Eesti ikka selles vallas arenenud riik ja rahva vähesus on mõnes mõttes eeliski. Siinsed inimesed aga meie internetiarengust miskit ei tea ei tea ja panevad meid sageli ühte patta arengumaadega.

Rida rumalaid makse

Eestis praegu minu jaoks veel veidraid ja põhjendamatuid makse kehtestatud pole.

Üks, millest küll Eestis juttu on olnud, on lastetusmaks, aga seda veel pole. Õnneks.

Suurbritannias on aga selliseid ülearuseid makse päris mitu.
Üks neist on tv-luba, mida pead igal aastal uuendama ja aastase tasu maksma. Vastasel juhul rikud seadust ning saad endale ilmselt inkasso ja kohtutäiturid kaela.

Olemas on muidugi automaks või otse tõlgituna teemaks, mida maksad auto vanuse, võimsuse, margi ja muu sellise järgi.

Kohaliku omavalitsuse maksuga (council tax) täidavad kohalikud omavalitsused oma taskuid. Selle järgi on nii, et kui kolid kellegagi kokku või hakkad kuskil üürima mingit pinda, siis hakkad automaatselt maksma kohaliku omavalitsuse maksu.

Nädala sees maksad teemaksu, kui tahad sõita Londoni kesklinna. Jah, liiklus on tihe ja kuidagi peab seda ohjama.

Õnneks on kaotatud 17. sajandil kehtinud aknamaks. Mida rohkem oli aknaid, seda rohkem pidid maksma. Nii müürisid paljud suurema osa oma majaakendest lihtsalt kinni.

Eks me kõik tegelikult elamegi ja töötamegi selleks, et ikka riigi rahakotti täita. Kui on sissetulekud suuremad, jagub raha hästi äraelamiseks, kui aga rahaga lood napid, siis maksadki iga kuu ainult makse.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg …

Kui Eestis lähevad lapsed kooli septembri algul ja suvepuhkus algab mai lõpp-juuni algus, siis Inglismaal lähevad küll lapsed kooli septembri algul, aga vabanevad nad koolist alles juuli lõpus. Seega saavad nad suvel puhata vaid 6 nädalat. Eks ole muidugi kergem vanematele, ei pea muretsema seepärast, kuhu laps saata vaheajal. Aga koolilapse seisukohalt mõeldes on suvevaheaeg ülivajalik, ja mäletan, kui väga seda ise ootasin. Inglaste lapsed ei oska muidugi unistadagi kolmest kuust vabadusest päikese all. Mõnus!

Miks neil nii lühike suvepuhkus on? Suurbritannias on lastel koolivaheaeg iga 7 nädala tagant, seepärast ei jõuaks nad ealeski kooliga ühele pooli mai lõpus. Kuigi on ju neilgi kõige päikeselisem aeg suvi ja lapsed võiksid seda täiel rinnal nautida.

Koolides on ala- ja ülaaste, seejärel lähed kolledžisse ning siis ülikooli.

Põhikool lõpetatakse nagu meilgi 16-aastaselt ning siis on valida, kas minna kolledžisse ja selle läbides omandada A-tase ja mingi spetsiifline suund, mis teoreetiliselt vastab meie keskeriharidusele, või kolledžisse ehk meie mõistes keskkooli ja pärast selle lõppu ülikooli. Õppimisel keskendutakse enamasti oma maaga piirnevatele teadmistele.

No jah, maa on suurem ja inimesi rohkem, jõuad sa teisi kultuure ja maid tundma õppida.

Elust-olust-inimestest Inglismaal loe taas järgmisel neljapäeval!