Egiptuses on peresidemed olnud läbi aegade väga olulised tugevate traditsioonide tõttu. Sellist tugevat peremudelit ei ole suutnud lõhkuda ka Euroopast üha tugevamalt puhuvad moodsad tuuled.

Minu abikaasa ei jõudnud Eestit külastades ära imestada, kuidas teismelised endast vanemaid inimesi eesnime pidi kõnetavad. Egiptuses õpivad väikesed lapsed juba maast madalast vanemate käitumisest, et eakatest tuleb lugu pidada ja neisse austusväärselt suhtuda. Iga laps teab, et endast tunduvalt vanema inimese poole pöördudes peab ta inimese nime ette alati tiitli lisama, olgu selleks tiitliks siis preili, tädi või vanaema. Pelgalt eesnimega vanema inimese poole pöördumist peetakse äärmiselt ebaviisakaks. Selline kõnetamine jääb lapsele külge ja nii ei piirdu tiitlite kasutamine ainult lapseeaga. Ka keskealised kasutavad endast vanemate inimeste kõnetamiseks eestlastele ehk lapselikena tunduvaid tiitleid. Kuid just sel moel õpib laps, et vanadest inimestest tuleb alati lugu pidada, olgu sa ise kui vana tahes.

Aprillikuu Elukirjas:
- Aljandite ujuv pere

- Riik kolib maalt ära - kas Eesti maakohtadest saavadki edaspidi vaid suvituspaigad?

- Mis on olnud Aleksei Turovski kõige hulljulgem tegu?

- Mida leiab Siiri Oviiri riidekapist?

- Mida soovitab Ave Alavainu vananemise vastu?

- Tiibeti meditsiin toob vanad tarkused tagasi

Lugupidav suhtumine ei piirdu pelgalt tiitlitega. Kohtumisel surutakse alati kätt, emmatakse või lausa suudeldakse laubale, kui tegu on väga lähedaste sugulastega, eriti ema ja lastega. Lähedased sõbrad tervitavad teineteist alati käepigistusega ja kerge põsesuudlusega ning jalutades hoiavad teineteisel käe alt kinni — seda nii juhul kui tegu on naiste, aga ka meestega. Kaugemalt sugulased või inimesed, kelle vahel veresugulus puudub, piirduvad enamasti käepigistusega. Tulenevalt islami kombestikust ei ole võõra mehe ja naise vaheline puudutus sobilik, seega vastassugupoolte puhul piisab ka pelgalt suulisest tervitusest. Samuti ei ole sobilik vastassugupoolele pikalt silma vaadata (nagu see lugupidamise märgiks on kombeks Eestis) kui keegi sinuga kõneleb. Kuid need reeglid kehtivad peamiselt täiskasvanutele. Lastelt oodatakse austava suhtumise märgiks alati vanema inimese käesurumist.

Lastelt eeldatakse ka, et vanemate inimeste nõu võetakse kuulda kõiges. Vastuvaidlemist peetakse lugupidamatuse tunnuseks. Vanemad ootavad, et lapsed vastaksid neile jaatavalt kõiges, mida neilt palutakse, ka siis, kui vanem on juba ammu pensionieas ja laps omale pere loonud. Vanemal on õigus nõuda kuuletumist.

Vanemad suguvõsaliikmed on erinevatel pidustustel alati aukohal, olgu siis tegu katsikute või pulmadega. Neile reserveeritakse parim koht ja neid abistatakse kõiges. Vanimaid suguvõsaliikmeid tutvustatakse teistele kui aukülalisi ja nende kohalolu on kõigile alati suureks rõõmuks ning seda mitte üksnes näiliselt.

Ebapopulaarsed vanadekodud

Kuna vanemate ja eakate sugulaste austamine on kogu perekonna ja suguvõsa auväärsuse tunnuseks, on vanemate inimeste vanadekodusse panek Egiptuses äärmiselt ebapopulaarne. Ühiskondlikult peetakse seda väga halvaks tooniks, kui vanur, kellel on lapsed või ka lähedased sugulased, saadetakse vanaduspõlve veetma vanadekodusse. See häbistab kogu peret.

Perekonnad ei koosne pelgalt vanematest ja lastest, vaid enamasti on tegu liitperega, kuhu kuuluvad ka õed-vennad, tädid-onud ja nende pered. Kui vanem või tädi-onu on jõudnud nii kõrgesse ikka, et tervise tõttu või muul põhjusel enda eest enam hoolitseda ei jõua, elab ta tihti laste või õdede-vendade perede juures. Seda ei peeta kuidagi kellelegi koormavaks, vaid täiesti loomulikuks elukorralduseks. Perekonnad hoiavad väga kokku ja üksteist aidatakse kõiges.

Kuna Egiptus on valdavalt islamimaa, peetakse moraalikoodeksina oluliseks moslemite pühakirja Koraani. Kuigi inimesed on oma olemuselt sarnased kõikjal, siis jumala poolt saadetud õpetuste vastu eksimist ei saa endale lubada ükski moslem, kes vähegi pühakirja sõnasse usub. Koraanis nimetatakse vanemate austamist kohe jumala kummardamise järel ja erilist austust omistatakse islamis emale. Keelatud on teha vanematele ka kõige väiksemat rahulolematust peegeldav märkus, rääkimata nende peale karjumisest. Vanematesse tuleb alati suhtuda alandlikult ja nende eest hoolt kanda, sest nemad olid laste eest hoolitsejateks siis, kui nood alles väikesed olid. Lisaks vanemate austamisele tuleb hästi suhtuda ka sugulastesse, vaestesse ja orbudesse, aga ka naabritesse. Kuna usutakse, et keegi kusagil kõrgemal meie tegude üle arvestust peab, säilib vanematest lugupidamise traditsioon ka muutuvas ajas.

Siiski eksisteerivad vanadekodud ka Egiptuses. Seal elamine on inimese jaoks aga üksnes viimane võimalus ja mitte vaba valik. Enamasti kasutavad vanadekodus elamise võimalust vaid need, kellel üldse lapsi ega lähisugulasi ei ole.

Eakate argipäev

Millega siis need austatud vanainimesed päevast päeva tegelevad?

Enamasti ollakse üsna tubased nagu Eestiski. Teatud nädalapäevadel käivad naised varahommikul turul, et täiendada puu- ja köögiviljavarusid või tuua lihunikult kana või liha või hoopis kalurite käest kala ja mereande. Egiptlannad armastavad ka kõrges eas osta kogu söögikraami võimalikult värskel kujul ja selle ise kodus puhastada ning sügavkülmutada. Suurem osa naiste tegevusest ongi toiduga seotud: kas siis selle muretsemine, töötlemine või valmistamine. Lisaks sellele vaadatakse ka palju telerit, eriti kohalikke seriaale. Raamatuid loetakse vähe. Kellel on võimalik muretseda ajalehti, siis igapäevaste sündmustega soovitakse ikka kursis olla.

Vanad mehed on samuti tubased, veedavad nagu naisedki palju aega telerit vaadates ja ajalehti lugedes. Meeste lemmikuteks on jalgpalliülekanded ja poliitilised telesaated, aga neid vaatavad meelsasti ka naised. Õhtuti veedetakse aega ka teekohvikus sõpradega teed juues ja vesipiipu suitsetades ning lauamänge mängides. Samuti armastavad aastates mehed aktiivselt mošeed külastada.

Naised ja mehed käivad koos külastamas ka sugulasi: õdesid-vendi, lapsi ja lapselapsi. Muidugi käivad ka sugulased ja lapsed-lapselapsed vanematel tihti külas ning helistatavad neile.

Egiptuses külastavad nii vanad kui noored aktiivselt arste ja seda iga väiksemagi mure puhul. Egiptuses on nii riiklikud haiglad, kus käiakse pigem erakorraliste juhtumite puhul, kui ka erapraksised, mida rohkem kasutatakse. Viimastes on tasu küll kõrgem, kuid diagnoosimine professionaalsem. Rohud on odavad ja nii on igal eakal oma kotike rohtudega kindlasti igapäevaselt kasutusel.

Ideaalne elu?

Kuid kui vanurina on Egiptuses nii hea elada, kas see tähendab siis, et eakatel Egiptuses üldse mingeid probleeme ei ole? Kindlasti mitte, kuid nende probleemid on lihtsalt teist masti.

Näiteks, kust leida parim kaasa oma lapselapsele? Igas suguvõsas on kindlasti olemas oma kosjamoor, kes sobivaid kandidaate kokku viia üritab. See paaripanek ei saa algust sugugi mitte noorukieas, vaid naljatledes juba siis, kui lapsed alles põlvepikkused on. Tänaseni on ühiskonnas tugevalt säilinud abieluliidu tähtsus, mistõttu suhted väljaspool abielu on mehe ja naise vahel keelatud. Heaks ei peeta ka vastassugupoolte sõbrutsemist, mistõttu noortel võib tekkida raskusi endale sobiva kaasa leidmisel.

Teiseks suureks mureks noorte paaripaneku kõrval on kindlasti laste eluaseme kindlustamine. Pered elavad traditsiooniliselt isamajas koos meesliini mööda, ainult igaüks oma perega oma korrusel oma korteris. Nii on isad tihti vastutavad korteri eest, kuhu noorpaar pärast pulmi sisse kolib. Isegi kui maja on aastate jooksul korruste võrra kõrgemaks ehitatud (mistõttu Egiptuses ehitatakse harva majadel katused kinni), nõuab see enne pulmi siseviimistlust, mööblit ja muud sisustust.

Tänases Egiptuses, kus rahvaarv suureneb igal aastal rohkem kui miljoni inimese võrra, on suureks probleemiks ka tööpuudus. Ka see tekitab vanematele muret, kuidas noored pered ära elavad. Kui töökoht leidubki, on palgad hindu arvestades äärmiselt väikesed. Seega on tööle sunnitud minema tihti ka naine, kuigi traditsiooniliselt on naine lastega kodune. Nii nagu palgad, on ka vanematel pensionid väikesed, kuid lapsi aidatakse igal võimalusel ikka. Selleks annavad võimaluse aastate jooksul palgast kõrvale pandud säästud ja päranduseks saadud summad. Lapsi toetatakse lisaks rahale ka toidu ja riiete ostmisel.

Egiptlased teavad, et suured pered elavad kokku hoides kuidagi ikka ära.