Ema kogemus: bussijuht jättis mu vankri ja märja lapsega bussijaama maha
(2)
Virge kirjutab:
"Läksin teisipäeva hommikul 1a8k vanuse lapsega Tallinnasse. Linna sain mehe autoga, kes läks nagunii tööle. Otsustasin koju Kuusallu tagasi tulla AS GoBus bussiga. Kell 11.00 jõudsin bussijaama, ostsin bussipileti (3.10 eur) ja läksin kohvikusse lapsega aega parajaks tegema. Kohvikus juhtus aga lapsel väike õnnetus. Mähkmed olid jalas õige koha pealt nihkunud ja kahjuks said nii sukkpüksid kui teksapüksid märjaks.
Hakkasin bussijaamas WC`d otsima. Mööda kaldteed, mis oli ülimalt libe ja suure kaldenurga all, oli vaja minna alumisele korrusele. Jõudsin ukseni, kus oli vaja sissepääsuks sisestada masinasse 30 senti, seejärel oli aega seitse sekundit, et vankriga sealt läbi minna. See mul aga ei õnnestunud ei ajaliselt ega ka väravate kitsa vahe tõttu. Palusin siis kõrval asuva lillepoe müüjalt abi, et ehk saab ta valvata senikaua vankrit, kuni lapsega tualetis käin. Sealt soovitati infoletti pöörduda.
Nüüd oli vaja taas sealt järsust ja libedast trepist üles saada, õnneks oli seal üks töömees, kes mulle appi tuli. Infost saadeti mind koos turvamehega invaliiditualetti, mis asub põhimõtteliselt õues. Niisiis marssisin oma läbimärgade pükstega lapsega sinna. Lootsin, et invatualetis on kätekuivatuspuhur, et saaksin püksid ära kuivatada, sest vahetuspükse mul kaasas ei olnud. Seetõttu keerasin lapsele oma salli jalgade ümber ja panin ta kärusse sooja katte alla. Imelik, et bussijaamas tehti küll suur ja uhke remont, kuid lapsega emadele ei ole seal mingeid tingimusi.
Buss tuli. Palusin bussijuhti, et saaksin lapse koos käruga bussi tõsta. Mul ei olnud võimalik oma märga last külma ja tuule kätte välja võtta ja mul polnud teda kuhugi panna selleks ajaks, kui käru kokku pakin ja vankrikorvist asjad teise kotti ümber tõstan. Tegemist on väikese kergkäruga ja selle oleks ilusti vahekäiku ära mahutanud. Bussijuht keeldus ja ütles, et bussis pole ruumi ja vanker käib alla pakiruumi. Tegelikult oli reisijaid vähe ja me poleks kedagi seganud seal. Palusin, et seisan koos käruga Kuusaluni keskmise ukse juures, aga ta ei lubanud. Tean, et ennegi on käruga emasid niimoodi bussi lubatud ja pole probleeme olnud, seetõttu ei saanud aru, miks mind bussi ei lasta.
Hakkasin südamest nutma, sest ma tõesti ei saanud last, kes oli märgades riietes, vankrist välja võtta. Buss pani uksed kinni ja sõitis minema. Läksin ruttu bussijaama sooja ja nutsin, aga see polnud muidugi kellegi mure (tüüpiline eestlaslik külmus). Lõpuks pidin mehe järele kutsuma ja ootasime lapsega tema kontoris, kuni mu isa mind koju tõi. Taskusse jäi bussipilet ja hinge pettumus."
GoBus Rakvere filiaali juhataja Rein Kaljuveeri sõnul peab kaugliinibussides vahekäik alati vaba olema ja seda ei tohi mitte mingil juhul kinni panna. “Kui midagi juhtub ja on hädaolukord, siis ei pääse inimesed liikuma,” selgitab Kaljuveer. Kindlasti ei taha bussijuht sellist vastutust enda peale võtta. Ema jutust jääb mulje, et ta tahtis lapse jätta kärusse istuma, aga äkkpidurduse korral ei hoia vankrit mitte miski kinni ja tagajärjed võivad olla jubedad ning bussijuht peab pärast eluaeg tagajärgede eest vastutama, räägib Kaljuveer. Kuigi Virge sõnul on kärudega emad varem sel viisil bussis sõitnud, ei ole see juhataja kinnitusel kindlasti tavapraktika, vaid bussijuhi südametunnistuse küsimus ja otsus, kas ta võtab nii suure vastutuse või loobub sellest. Kindlasti ei saa emad seda bussijuhilt nõuda.
