Mis on siis see, mis on põhjustanud selle halli ja maitsetu olemise? Rõõmu röövivad meilt rutiin, stress ning soov vastata teiste ootustele.

1. Rutiin

Tehes iga päev ühte ja sama, käies harjumuspäraseid radu punktist A punkti B, saabub hetk, kus me enam ei võta osa oma isiklikust „siin ja praegu“ olekust. Oleme rooli andnud autopiloodile. Päevad, nädalad ning isegi kuud kaovad, otsekui oleks keegi tükke meie elust välja lõiganud.

Nõuanne. Kirjelda oma tüüpilist päeva. Võid selle välja kirjutada tabeli näol või panna kirja lühijutt. Vaata seejärel, mida võiksid oma päevaplaanis muuta, mis on aga kinnistunud nii tugevasti, et sellest on peaaegu võimatu vabaneda. Otsides võimalusi muutuda paindlikumaks, märgi ära muutused, mida võiksid teha. Need võivad olla kõige erinevamad:

  • Märgi ära kõik võimalikud marsruudid tööle (kooli, lasteaeda, poodi) minekuks ja muuda neid kolm korda nädalas.
  • Tavapärase menüü asemel valmista kolm uut rooga.
  • Tee oma kapiuks korralikult lahti ja leia sealt riideid, mida sa juba ammu kandnud ei ole. Pane need kolm korda nädalas selga.
  • Mõtle välja ja tee teoks „eksperimentaalne nädal“. Leia midagi põnevat, mis sulle rahuldust pakuks. Ning seejärel on täiesti võimalik, et pärast seda ühte „nädalat“ tahaksid kinkida endale juba järgmise ja hoopis teisel teemal.

2. Pinge ja stress

Teine sama levinud põhjus tundmaks, et „ma vaatan ennast läbi tolmuse peegli, kõik värvid on kustunud ja mitte miski ei rõõmusta enam“, on krooniline pinge. Stress on muutunud niivõrd harjumuspäraseks, et sa ei märkagi seda. See võib olla seotud sinu tööga, vanemlike muredega, olmeprobleemidega — millega iganes. Stressi põhisümptom on võimetus sügavalt sisse hingata, selga sirutada ja näolihaseid lõdvestada. Oled pinges, tusase ilmega, hambad on kokku surutud ning mõtled pidevalt oma töödele.

Üks peamisi pingega võitlejaid on lõdvestumine. Puhata saab mitut moodi. Paljud eelistavad puhkepäevadel alkoholi, seriaale ja pikka und. Ent need võtted pole nii efektiivsed, kui vaja oleks. Et tõeliselt lõdvestuda, tuleb veel rohkem pingutada, jõuda maksimumini, seejärel aga jälgida, kuidas lõdvestumine toimub iseenesest.

Kui võtame ette üle jõu käivad projektid ning pigistame endast välja kõik tagavarad, oodates väljateenitud puhkust, siis… jääme hoopis haigeks. Selleks, et pingutamine lõpeks lõdvestumisega, peab seda kasutama õigeaegselt, lühiajaliselt, regulaarselt ning vastavalt oma keha võimalustele. Peale selle on väga oluline õigel ajal pinget märgata ning seejärel lokaliseerida see täpselt oma keha kaardil.

Nõuanne. Heida põrandale ning suru 10 sekundi jooksul nii kõvasti kui jaksad oma selg, käed ja jalad vastu põrandat. Nii, et neid ei oleks võimalik põrandalt lahti saada. Kui kahtled, palu kedagi lähedastest kontrollima. Pärast seda jälgi, kuidas su keha lõdvestub ning muutub kergeks.

See võte on „kiirabi“ su teadvuse jaoks. Et seda mitte väga sageli teha, too oma ellu regulaarne sport, tants, meditatsioon, sulle armsad ja huvitavad tegevused. Need hakkavad „tööle“ pingetena, mis soodustavad lõdvestumist.

3. Soov vastata seisundile

Püüd teha kõike õigesti, vastata ootustele, näha väärikas välja ning demonstreerida oma soliidset seisundit — kõik see võib sind viia väga kaugele rõõmust, rahulolust ja spontaansusest.

Elust rõõmu tundmise lõputu allikas on lapse suhtumine maailma. Seal, lapsepõlves, on olemas kõik — lõhnad, helid, emotsioonid. Seal juhtus meiega kõik esimest korda, kõik oli võrreldamatu, imepärane, grandioosne. Tollel ajal me õppisime tundma maailma tohutu innustuse, tähelepanu ja keskendatusega. Ning seal me väsisime mitte selletõttu, et kandsime kogu päeva oma õlgadel maailma kogu raskust, vaid sellepärast, et liikusime, õppisime, mängisime.

Nõuanne. Lapsepõlve tagasi minna on üpris lihtne, kui tuletada meelde, mida me tegime palju aastaid tagasi, milliseid multikaid vaatasime, milliseid raamatuid lugesime.

  • Püüa bussi aknast märgata kõiki möödavuravaid punaseid autosid.
  • Vali „õnnenumber“ tänaseks päevaks ning otsi seda reklaamidelt, majanumbritelt ja autodelt.
  • Ennusta — võta oma lemmikraamat ning loe sealt valjusti ette rida, mis esimesena silma puutus.
  • Raamatupoes mine lasteraamatute osakonda ning sirvi läbi mõned armsad muinasjuturaamatud ning naudi illustratsioone.
  • Leia mõni multikas, mis sulle lapsepõlves meeldis ning kutsu sõbrad „filmiõhtule“. Las sellest kujuneb traditsioon.
  • Õpi rulluiskudel sõitma.
  • Joonista ise kõikidele sõpradele pühadeks kaardid.
  • Kaunista oma kodu vastavalt aastaaegadele ja pühadele.
  • Jutusta kellelegi lugusid oma vanemate sugulaste elust.
  • Armu! See annab kõige kiiremal moel elule maitse tagasi. Armu oma abikaasasse, kui olete juba ammu abielus. Küllap temas on olemas see, mis paneb sind imetlema ja uhkust tundma. Armu iseendasse — inimesesse, kes ei karda oma ellu sisse lasta muutusi.

Allikas: Psihhologija, juuni-juuli 2016