„2012. aastal tehtud Eurobaromeetri uuring toob välja, et iga kolmas naine Eestis on kogenud oma elu jooksul seksuaalset või füüsilist vägivalda ehk siis kolmandik. 55% naistest on kogenud seksuaalset ahistamist. Naistippjuhtidest kolm neljandikku on tundnud oma töökohal seksuaalset ahistamist ehk 75%. Iga 20. naine selles uuringus vastas, et teda on vägistatud. Uuringu kohaselt peetakse tõsiseks probleemiks naistevastast vägivalda Rootsis ja Prantsusmaal. Selle tabeli lõpus on kolm Balti riiki,“ tõi Hanno Pevkur välja oma ettekandes „Miks me ei suuda luua vägivallata ühiskonda?“.

„Kas see tähendab, et meil on karistused liiga leebed? Ei, karistused pole leebed. Kas küsimus on meie haridussüsteemis? Haridussüsteem on see koht, kus lapse kujunemisel on oluline roll. Meie lapsed on rohkem koos sõprade ja õpetajatega — ei tasu luua illusiooni, et haridussüsteem ei mõjuta lapse elu. Peame küsima, millal on kõige hellem vanus lapse kasvamiseks, kus kujuneb välja minapilt? Kõige olulisem on vanus vahemikus 12-15 eluaastat, mil nooruk saab külge selle, mida hiljem pole võimalik muuta. Näiteks on siis raske välja saada vägivallatsevate sõprade seltskonnast,“ rääkis Hanno Pevkur. „Miks me oleme valmis aktsepteerima seda, et kultuuri osa on vägivald? Miks ei lähe inimesed appi, kui kedagi tänaval pekstakse? Nii kaua, kui ei muutu kodune kasvatus, ei muutu ka kultuur.“

SA Väärtustades Elu nõukogu liige Janek Mäggi märkis, et on võimatu panna inimesi tegema seda, mida meie tahame. „Kõige hullem on, kui me ei tunne endas vägivaldsust ära. Kui ma kedagi kritiseerin — näiteks oma tütart — , kas siis minu armastus selle inimese suhtes on kadunud? Ei ole,“ kinnitas Janek Mäggi. „Sotsiaalne võrgustik aitab muuta inimest vähem vägivaldseks. Perekond aitab leevendada vägivaldsete inimeste käitumist — need inimesed, kes on vägivaldsed, oleksid ilma pereta veel vägivaldsemad.“

SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevust 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis toetamaks perede toimetulekut. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega — täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada, mil moel partnerid teineteisega käituvad (partnerite käitumine mõjutab suhet ja lapsi), kuidas omavahel suhtlevad (suhelda turvaliselt) ja millised on nende hoiakud kooselu suhtes, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.