Haruldast leukeemiat põdeva 9aastase Viktoria ema: nii hea on näha, kuidas laps on rõõmus ja naerab

Osale Pardirallil ja toeta loovteraapia jätkumist lastehaiglas

Tallinna Lastehaigla, Vähihaige laps, onkoloogia, loovteraapia
Tallinna Lastehaigla, Vähihaige laps, onkoloogia, loovteraapiaFoto: Raul Mee

9aastane Viktoria istub Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonna isolatsioonipalatis ja koob näppudga punast salli. Ta silmad lähevad särama, kui näitab meile oma hommikust kunstitööd: maalitud värvilisi kivikesi ja pilti koerast ja linnukesest. Need uhked kunstiteosed valmisid loovteraapiaseansil ja seda seanssi ootab haruldast leukeemiat põdev Viktoria pikisilmi, sest see toob üksluistesse ja pikkadesse haiglapäevadesse pisutki elevust. Selleks, et loovteraapia saaks lastehaiglas jätkuda, on vaja ka sinu abi.

Nimelt ei ole loovteraapia haigekassa teenuste nimekirjas, mistõttu raha nende laste jaoks hädavajalike seansside tarbeks tuleb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidust, mis omakorda töötab annetuste toel. Loovteraapia aitab, nagu öeldud, lastel aega veeta, aga tegelikult on tegu üliolulise osaga nii ravi- kui õppeprotsessis. Loovteraapia aitab vähihaigetel lastel haiglaravi kui pikaajalise traumaga toime tulla mitmel moel — aidates toime tulla valulike protseduuridega, vähendades ärevust, võimaldades oma tundeid väljendada ja neist paremini aru saada ning toetades funktsionaalsel tasandil lapse arengut eakohaste tegevustega, millest laps raviperioodil muidu ära lõigatud on. Tavaliselt annab raviarst loovterapeudile märku, millal on sobiv hetk alustada loovteraapia seanssidega lapse ravi toetamisel.

Seotud lood:

Näiteks Viktoria on koos loovterapeudiga liivaga mänginud, joonistanud, plastiliinist voolinud, guaššidega värvinud, kive maalinud, näppudega kudunud… kõik ei tule kohe meeldegi. Viktoria peab haiglas olema kokku umbes pool aastat, k.a terve suve. Teise klassi lapsele on haiglapalat nagu vangikong, sest teha seal suurt midagi ju pole — kaua sa ikka emaga koos õpid või legosid kokku paned. Kui terapeut Ene saabub, on päev kohe rõõmsam ja mitmekülgsem.

Tallinna Lastehaigla, Vähihaige laps, onkoloogia, loovteraapia Foto: Raul Mee

Loe veel

Loovterapeut Ene Kivi kinnitab, et patsiendid ootavad teda alati rõõmuga ja käivad palatist palatisse uurimas, millal Ene ükskord nende juurde jõuab. “Viktoriavanustele lastele on nii oluline, et nad saaksid midagi huvitavat juurde õppida ning näha oma kätega tehtud töö tulemust. Lapsed löövad lausa õitsele, see on nende jaoks elamus, kui nad on saanud ise midagi põnevat meisterdada, luua” kinnitab ta. Seetõttu püüab Ene alati leida selliseid tegevusi, mida emad-isad lastega tavapäraselt ei tee — näiteks instruktsiooni järgi joonistamist, kraapepaberilt värvide välja kraapimist, näppudega kudumist jne. Mudilastele sobib hästi kineetilise liivaga ja minimänguasjadega mängimine. Võimalusi on palju.

Teraapia käigus unustab laps korraks selle, et ta on haige ja haiglas ning saab hetkeks jälle muretu laps olla. Ene selgitab: “Head seansid on näiteks sellised, kus sa poolteist tundi mängid lapsega koos liivaga ja näed, kuidas ta algul on pinges ja pelglik ning mängu käigus läheb vastupanu ja kaitse maha ning see loovus ja koostöösoov tulevad välja. Näen, kuidas lõpuks laps on pingest vabanenud. Üks tore moment oli: ema istus palatis ja tegi oma tööasju samal ajal, kui ma lapsega tegelesin, ning pärast ema ütles, et ta pole näinud, kuidas ta laps tunni aja jooksul nii palju muutub. Selliseid tulemusi ma ei saa muidugi haiglas igal seansil, aga see on eesmärk.”

Tallinna Lastehaigla, Vähihaige laps, onkoloogia, loovteraapia Foto: Raul Mee

Teine väga tähtis osa loovteraapia tunnil on selle roll emadele. “Lapse jaoks on oluline see, et ma aitan emal kogunenud pingetega paremini toime tulla. Ma ei ole psühholoog, aga räägin neid momente läbi, mis ma näen, et emale on rasked. Inimene muutub, kui ta saab oma mured ära rääkida. Ema tahaks olla positiivne, aga ta ei jaksa. Ja siis jaksab jälle, kui saab end tühjaks rääkida ja oma hetkeolukorda hinnata jõukohasest vaatenurgast. Mõne perega teeme hästi palju ka koos lihtsaid, kõigile jõukohaseid kunstitehnikaid. Aga tihti juhtub hoopis nii, et ma lasen ema vabaks. Ta saab sel ajal minna kas kohvi jooma, poes ära käia või lihtsalt aega iseendale, sellest haiglarutiinist hetkeks vabaks,” kirjeldab Ene loovteraapia mõju kogu perele.

Ka Viktoria ema Galina kinnitab, et loovteraapia on lapsele väga hästi mõjunud. “Talle väga meeldib. Eriti joonistada. Hea on näha, kuidas laps naerab ja on rõõmus!”

Galina tahab aga kiita Vähihaigete Laste Vanemate Liidu tugikeskust, tänu millele loovteraapia lastehaigla onkoloogiaosakonda üldse jõudis. “Kui me diagnoosi saime ja haiglasse tulime, siis me üldse ei teadnud, kuidas edasi elada ja mis üldse edasi saab. See oli ikka täielik šokk. Kui kuulsin, et tal on kasvaja… kogu elu muutus. Aga ma ei ole kunagi mõelnud, et tal on vähk, sest meile on sünnist saati õpetatud, et vähk tähendab surma. Mina ütlen, et tal on leukeemia, sest leukeemia on nii ilus sõna!

Esimene kuu pärast diagnoosi saamist oli erakordselt raske. Aga kõige tähtsam on see, et meil on võimalus rääkida inimestega, kes on samasuguses situatsioonis olnud ja teada, et me ei ole selles olukorras üksi. Keegi teine, kellel pole seda kogemust, ei mõista. EVLV koordinaator Luive Merilai on olnud suureks toeks just tänu sellele, et tal on samasugune kogemus. Tema õpetab, juhendab, suunab ja räägib, kuhu peame pöörduma ja mida tegema. Ükskõik, mis küsimus tekib — Luive räägib nii eesti kui vene keeles väga ilusti ja arusaadavalt kõik selgeks,” ei ole Galina kiitusega kitsi.

Tugikeskuse põhitegevuseks on tagada vähihaigele lapsele ja tema vanematele igakülgne esmane tugi nii psühholoogiliste kui teiste vajalike teenuste näol, et aidata vähihaige lapse perekonnal uue olukorraga toime tulla ja pakkuda vaimset tuge lahenduste leidmiseks ja elukorralduse muutmiseks lapse ravi- ja sellele järgneval perioodil.

Pikemalt kirjutasime tugikeskuse tööst siin: Kahe vähihaige lapse isa: tugikeskus aitab lahendada nii paljusid küsimusi, millele lapsevanemad vähidiagnoosist kuuldes mõeldagi ei oska

Luive Merilai tõdeb ise samuti, et vähihaige lapse vanemale on kõige olulisem emotsionaalne tugi ja võimalus teiste vähilaste vanematega suhelda. Sest kogu protsess vähidiagnoosist paranemiseni on kriis, raske trauma. Siis on hea, kui vanemal on keegi, kelle käest küsida ja kellele võib helistada. Ning tugikeskus selleks loodud ongi. Pardirallil osaledes on sinulgi võimalik toetada nii loovteraapia jätkumist lastehaigla onkoloogiaosakonnas kui EVLV tugikeskuse tööd vähilaste vanemate igakülgsel aitamisel ja toetamisel. Galina ja väike Viktoria ostsid endale pardid juba ära — pole mõeldavgi, et nemad sellest üritusest osa ei saa!

Pardiralli 2018 toimub 9. juunil Tallinna Kadrioru pargis, kus ligi 14 000 vanniparti taaskord võistlustulle astuvad. Tasuta sissepääsuga üritusel on rohkelt meelelahutust, parimad toitlustajad ning põnevat tegevust kogu perele.

Pardiralli.ee internetilehel on võimalik soetada endale, oma perele ja firma töötajatele rallipartide numbreid või teha pisikeste patsientide toetuseks annetuse. Pardiralli eesmärk on kindlustada kõikidele raske haigusega võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja nende peredele vajalikud tugiteenused.

Koostöös vähiravifondiga „Kingitud elu” katab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit Pardiralli tuludest vajadusel ka ravi, mida ei kompenseeri Haigekassa. Minu Unistuste Päev viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et jätkuks usku, lootust ja hingejõudu vastu pidada.

Vähilaste toetuseks on kaks võimalust:
1) Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada leheküljelt www.pardiralli.ee. Pardinumbri soetamine on sisuliselt isikliku rallipardi värbamine võistlusel osalemiseks.

2) Annetused vähihaigete laste toetuseks on oodatud:

Maksesaaja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Swedbank EE562200221064019722
Luminor EE471700017003582602
Danske EE783300332165660008
LHV EE147700771001365866
SEB EE561010220267764221