Laste jaoks on kõige olulisem turvatunne ning nende jaoks arusamaatuks jääv mure võib ärevust, stressi ja kurbust tekitada. Seetõttu on avatud ja toetav vestlus väga oluline.

UNICEF-i organisatsioon on välja toonud seiste asja, mida lastega pagulasteemadel vesteldes kindlasti silmas pidada tuleb.

1. Küsi avatud küsimusi ja kuula

Esmalt küsi oma lapselt, kas ta üldse soovib sel teemal rääkida. Kui ei, siis ei ole mõtet seda ka sundida. Laps peab mõistma, et tal on alati võimalus oma vanemate poole pöörduda ning neid usaldada. Last saab julgustada rääkima luues talle turvalise keskkonna, sellele aitavad kaasa nii joonistamine kui ka teised loomingulised tegevused.

Lapse muret ei tohi alahinnata või maha salata. Tema tunded ja mured on olulised ning peaksid kindlasti vanemale korda minema. Kui ta sinuga räägib, siis kuula teda.

2. Ole aus: räägi talle tõde, kuid tee seda lapsesõbralikul moel

Lastel on õigus teada, mis maailmas toimub, kuid lapsevanem peaks siiski jääma filtriks. Kasuta rääkimisel eakohast sõnavara ja jälgi, et su laps saadud infost liigselt ärevusse ei satu. Kui sa ei oska oma lapse küsimustele vastata, siis on see hea võimalus ühiselt vastus otsida.

3. Rõhuta, et Eesti on turvaline paik

Kõiksugused videod ja pildid võivad tekitada tunde, et kriis on juba meie koduukse taga. Lastel on raske ekraanil nähtul (mis on sageli võimendatud kujul) ja tegelikul reaalsusel vahet teha. Nii võib tal tekkida arusaam, et ka tema kodu pole enam turvaline. Selgita, et kriis on küll olemas, kuid Eestis on siiski kõik hästi ja muretsemiseks põhjust ei ole.

4. Näita talle, et on olemas inimesi, kes pagulasi abistavad

On oluline, et lapsed teaksid ka neist täiesti tavalistest inimestest, kes pagulastele kriisiolukorras appi on tulnud ja heategusid teevad. Samuti rõhuta, et ka Eestis on neid, kes on abivalmid.

5. Aita tal positiivseid tegusid korda saata

Laste jaoks on probleemi lahendamisse panustamine väga oluline. Võta aega ja pea temaga nõu — mida tema arvab, kuidas olukorda lahendada? Kuidas tema sõbrad saaksid aidata? Ehk saavad lapsed koolis või lasteaias korraldada heategevuslaada või -kontserdi, millega vajalikku raha koguda. See ei pea olema kindlasti midagi suurejoonelist, ka väikesed asjad loevad.

6. Kanna enda eest hoolt

Selleks, et oma laste eest hoolitseda, pead ka enda eest hoolt kandma. Lapsed jälgivad sinu reaktsioone uudistele ja võtavad ka sinu enda arvamuse enda südameasjaks. Kui oled rahulik ja kontrollid end, siis on ka su laps rahulikum.

7. Ka vestluse lõpetamine on oluline

Enne, kui vestlusele punkti panema hakkad, jälgi oma lapse reaktsiooni — kas ta sai oma kõikidele küsimustele vastused või on ta ikka mures ja ärev? Tuleta oma lapsele meelde, et sa oled alati tema jaoks olemas ning ta võib igal hetkel oma küsimustega sinu poole pöörduda.

Ameerika Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi eestvedaja Bill Frelick usub, et lastega rääkimisel on oluline arvesse võtta ka nende vanus. Nii lähtuvad tema soovitused vestluse arendamiseks just sellest, kui vana laps on. Kuidas panna last mõistma, mida pagulased tunnevad?

Algkoolis käivate laste puhul on kõige olulisem turvatunde tagamine. Laste jaoks tekitab muret see, kui nad näevad, kuidas teised nendevanused oma kodu kaotavad. Frelick soovitab lastevanematel pagulasprobleemid lastele juba tuttavate tegevustega ära siduda. Nii mõistavad nad olukorda paremini. Näiteks küsida küsimusi teemal, mis tunne oleks lapsel, kui ta peaks minema matkama, kuid see ei toimuks vabatahtlikult?

Põhikoolis käivad lapsed mõistavad rohkem seda, mis tunne on millestki ilma jääda. Nad suudavad end pagulaskriisis olevate laste ja nende muredega rohkem seostada. Nii saavad lapsevanemad arendada vestlust teemal — mis tunne oleks, kui sul ei oleks enam oma asju ega sõpru?

Keskkoolinoored tahavad juba tegutseda ning kindlasti on neil ka oma kindel arvamus välja kujunenud. Siinkohal on oluline ka perekonna tugi. Räägi oma lapsega, mida ta pagulasprobleemist arvab ning mida ta sooviks, et tema jaoks tehtaks, kui ta ise peaks oma kodu jätma ja võõrale maale reisima.

Kõige olulisem on alati see, et laps ei kardaks. Infopuudus ja segadus tekitavad hirmu, mis lumepalli moodi mäest alla veeredes aja jooksul aina suuremaks kasvada võib. Räägi oma lapsega asjadest objektiivselt ja kuula teda, vaid nii saad ärevust leevendada ja panna teda olukorda mõistma.