Kas talve tasub ikka vihata?
Miks talv meid ikkagi väsitab?
Aga sellepärast, et värvide pillerkaar looduses on vahetunud valge lume ja sulade hallikasmusta vastu. Värviliste muljete puudumisel pöördub meie pilk sissepoole. Me näeme endas paljutki ning mitte alati ei rõõmusta see meid. Meie intuitsioon on teravnenud, meil on lihtsam mõista teisi inimesi ning me märkame neis — ka kõige lähedasemates — mitte üksnes head, vaid ka halba. Seegi pole just lõbus. Ning veel ajab meid hulluks külm ning vajadus enne kodunt väljumist tõmmata selga sada vatti. Ka päikese käest saadava D-vitamiini defitsiit mõjub hävitavalt meie meeleolule.
… ja lumi katab kõik jäljed
Lõpuks on sügisesed ümberhäälestused lõpetatud. Möödunud suvigi on peaaegu et unustatud. Milleks nüüd veel muretseda looduse närtsimise pärast. Kõik, mis pidi, on närtsinud, kolletanud, maha langenud ning vihmade poolt puhtaks pestud.
On kätte jõudnud talv — tasakaalu, harmoonia, vaikuse ja enesessesüüvimise aeg. Lumevaip on katnud vastuolud, tasandanud konfliktid. Maailm on muutunud väikeseks ja õdusaks.
On imeline istuda akna all vaadates keerlevaid lumehelbeid ning juues kibuvitsateed meega. Sama kaunis on puhkepäevadel hulkuda koos sõbraga mööda lumiseid tänavaid ning püüda hetke, mil süttivad laternad. Ütlemata mõnus on end mähkida koos raamatuga pleedi sisse ning nautida üksindust või pidada koos mõnusa seltskonnaga videvikku, rüübates hõõgveini ning rääkides sellest, mida päeval ei tihka — oma unenägudest, lapsepõlvemälestustest, unistustest…
Lumisel laupäeval võib suunduda suusaretkele, seljakotis termos kuuma kakaoga.
Ja kindlasti tuleb kaasa minna teatrite, kontsertide, ballide ja peoõhtute karuselliga. Talv on ju lõpmatute seltskondlike ürituste aeg.
Lume ja udu filosoofia
Talveinimesed — kes nad on?
Igal inimesel on aastaaegade seas oma lemmik. Ning selle valime vastavalt oma iseloomule. Talve armastavad tõsised, sügavad, filosoofiasse ja melanhooliasse kalduvad isiksused. Suvel, kui päikene soojendab, rohi haljendab ning lilled õitsevad, on need inimesed kergesti ärrituvad, kuna ümberringi on liiga palju sagimist ja kergemeelsust. Kuumus teeb nad uimaseks ning õietolm tekitab allergiat. Teised inimesed imestavad neid vaadates — kuidas on see võimalik, et ei tunta suvest rõõmu? Ning talveinimestel tuleb suvisel ajal teeselda, otsekui oleksid nad vaimustuses kuumusest, sääskedest, puhkuseeelsest kiirustamisest ning kõrvetavast päikesest.
Selle eest ei pea melanhoolik või filosoof talvel endast kedagi teist kujutama. Tema emotsionaalne seisund ühtib loodusega — on avar, selge, aus ja täpne. Ning seda tõeliselt — ilma lehekeste ja lillekeste kaunistuseta. Kõike katab lihtsalt puhas lumevaip.
Talv on öö ja hämaruse kuningriik, kus hiline aovalgus läheb sujuvalt üle varaseks ehaks. Melanhoolikul jätkub õhtust aega unistamiseks, filosoofil — mõtisklusteks. Neil jääb veel aegagi suhtlemiseks lähedastega, kes pärast tööd kodunt külma ja pimeduse tõttu enam kusagile ei kiirusta.
Talveinimesed saavad talvelt reipust juurde. Nad põevad harva külmetushaigusi, sest armastavad külma, ei protesteeri selle vastu ning riietuvad alati vastavalt.
Meie ja nemad
Mehed tunnevad talvel vähem külma kui naised. Meie külmetame rohkem oma igakuiste hormoonide kõikumiste tõttu, mis teevad meid külma suhtes tundlikuks. Meeste hormonaalne tase on hulga stabiilsem ning nende termoregulatsiooni süsteemid töötavad ühtlaselt, ilma suuremate tõrgeteta.
Nii meie kui ka nemad tunneme ühtemoodi rõõmu päikesepaistelistest külmapäevadest. Sula aga kannatavad mehed naistest halvemini, kuna kõrge testosteroonitaseme tõttu sõltuvad nad suuresti päikesest ja eredatest loodusvärvidest. Ega asjata pole päike ja tuli mehe sümboliks. Meestele pole midagi hullemat hallist ja nukrast päevast. Meie oleme enam sõltuvad õrnast Kuust ning meie jaoks ei ole maailma erksus nii oluline.
Milline on nende iseloom
Talvised inimesed on kui kassid, kes armastavad kõndida omapead. Nad on sõltumatud, neid tõmbab enda poole ilu ja õdusus, kvaliteetsed asjad, materiaalne heaolu, hea toit ja maitsvad joogid. Neis võib leida alati teatavat salapärast eemalolekut ja sügavust. Nende pealtnäha jäisevõitu elegantsi all peituvad tugevad kired ja ootamatud ideed. Sellist sügavust on võimalik näha vaid ligemal tutvumisel.
Talveinimesed teavad, mida nad tahavad. Nad oskavad oma eesmärke saavutada ning on peaaegu alati edukad. Nad on äärmiselt ettevaatlikud armsamate ja sõprade valikul, sest kiinduvad neisse väga tugevasti ning elavad lahkuminekut valusalt üle. Nad väldivad instinktiivselt igasugust madalust suhetes, kõikvõimalikku keelepeksu ning püüavad katta kombekuse lumivalge vaibaga mistahes näotut valet. Seetõttu peetakse neid kohati silmakirjalikeks.
Nad on ustavad oma lähedastele, rahul kolleegidega ning ootavad neilt sedasama. Nad ei andesta reetmist ja halvakspanu. Talveinimesed on võimelised kätte maksma veel ka aastate pärast.
Talvenaised
Neil on kahvatu nahk, selged näojooned, kõrged põsesarnad, sinised silmad. Juuksed on kas tumedad või tuhakarva blondid. Talvenaine armastab lumist linna, härmas puid ning teatrite esietendusi. Ta on puhuti ekstravagantne, sageli külm, aga ka artistlik ja dramaatiline. Mehed vaatavad teda õrnuse ja kartusega, nad ei tihka talle läheneda, samas ei suuda tema juurest lahkuda. Ning see mees, kes mõistab, kui haavatav ja tundeline see kaunitar tegelikult on, võidab ta südame.
Inimestega loob talvenaine suhteid aegamööda. Armastuses hoiab kaua distantsi. Pole tema stiil anduda uuele tuttavale esimesel kohtumisel vaid seetõttu, et ta seda väga tahab. Ta eelistab flirti, mängu, intriigi, väikest — olgu või 3-päevast — kena romaani.
Paljud talvenaised ei märka neisse armunud mehi, sest nood kardavad läheneda.
Kui sa leiad, et oled üks nende seast, siis enne, kui kurvastada austajate puudumise pärast, vaata hoolega ümberringi. Võib-olla nii mõnigi õhkab kaugusest sinu poole.
Sinu külma talvist iseloomu õnnestub murda kangekaelsetel, kavalatel ja visadel meestel. Õnne leiab aga talvenaine sooja, siira, hella, emotsionaalse ja lapselikult usaldava mehega.
Talvemees
Tema välimus on tähelepanuväärne: kõrged põsesarnad, tihedad kulmud, sügaval asetsevad hallid või sinised silmad. Juuksed on väga tumedad. Ta on enesekindel, ettevaatlik ja kahtlustav. Ta riietub hästi, tantsib hästi ja on sportlik. Kõikide talvemeeste iseloomustav eripära on keeruline, umbusaldav iseloom ning kalduvus kõike analüüsida. Esmakohtumisel võib ta näida armas ja sõbralik, kuid selle taga on peidus paras portsjon despotismi ning kahtlustusi. Ta eelistab olla ettevaatlik, et mitte hiljem pettuda.
Tema vaieldamatud plussid on usaldusväärsus ning sügavale küünilisuse alla peidetud romantiline meel.
Parim taktika temaga suhtlemisel on kannatlikkus ning oma käitumise põhjuste üksikasjalik selgitus. Loogika rahustab teda. Ta ei talu skandaale, jõule vastab jõuga. Aga igasugused armsad naiselikud nõrkused ning tundelisuse ilmutamine — häbelikkus, argus, rõõmupisarad — äratavad temas armastuse.
Miks mõned ei talu talve?
Tavaliselt ei armasta seda aastaaega elurõõmsad optimistid-sangviinikud. Kui ümberringi on vaikne ja kõle, kui kõik elav on peitunud lume alla, või veel hullem — igal pool on lörts ja pori, tunnevad optimistid, et kõik on surnud ja pidusid rohkem ei tule. See tekitab neis torisevat rahulolematust.
Talve ei armasta artistlikud natuurid. Nemad sõltuvad päikesest ning ilma selleta on nad kurvad ja tujutud.
Kuna aga meie laiuskraadisel võib talveperioodi pikkus olla umbkaudu 5 kuud, siis tuleb välja et talvevastased veedavad peaaegu pool aastat sünges ja rõhutud meeleolus. Nad on alailma külmetunud, kuna ei pane kangekaelsusest mütsi pähe või unustavad salli koju. Nad on täiesti veendunud, et kui eitada talve ning sellega mitte arvestada, saab see kiiremini otsa. Ning just nendega täituvad enamasti polikliinikute ootesaalid.
Kuidas võiksid talvega sõbraks saada need, kes teda ei salli
Palju valgust. Kõige heledam valgus peab ruumides valitsema hommikul. See peab meid äratama, andes teada uue päeva algusest ning alandades meid öösel uinutanud melatoniini tootmist. Organism tuleb nüüd häälestada reipusele. Hommikune valgus peab tulema ülevalt, laevalgustitelt — nii nagu päikesevalgus. Ei tasu kustutada valgust ruumides, kus sind ei ole. Pidev liikumine valgusest pimedusse väsitab psüühikat. Keskpäeval tuleks õues olla kasvõi pool tundi, veendumaks, et päevavalgus on siiski olemas.
Õhtul piisab intiimsest kohtvalgustusest. On kätte jõudnud ka elava tule, so küünalde ja kamina aeg. Vaadates tulle täiendame oma energiavarusid.
Vähem und. Nii mõnigi igatseb talveunne jääda ning ärgata alles kevadel. Seda aga ei tasuks teha. Liiga pikk uni vähendab hea tuju ja reipuse hormoonide sünteesi. Neid pole ju ometi magades tarvis! Ja siis, selle asemel et välja magada ning end hästi tunda, tõused sa väsinuna ja tujutuna. Teadlased väidavad, et liiga pikk uni, nii nagu ka unetus, võib põhjustada depressiooni. Ära anna järele talvisele kiusatusele ning ära vedele voodis üle üheksa tunni. Isegi mitte puhkepäevadel.
Rohkem soojust. Soojus soodustab sinu lahket suhtumist inimestesse. Seega soojenda ennast kasvõi juba selleks, et elada teistega rahus ja üksmeeles. Olgu su tuba ja riided soojad. Tee ja kohv rõõmustavad meid siis, kui meie kruusi hoidvad peod tunnevad sooja.
Katseta midagi uut, näiteks kuuma joogat. Kui väljas paugub pakane, on eriti mõnus tulla ruumi, kus õhutemperatuur on +35°, ning teha joogaharjutusi. See on bikram jooga.
Soojenenud lihased sirutuvad ilma valuta. Sellise kuumusega harjutusi tehes kaotavad inimesed kiiresti kilosid.
Kuum jooga viib suurepäraselt välja šlakke. Harjutusi tehes peab palju jooma, et vedelikukaotust kompenseerida.
Enne kursustele registreerimist tuleks aga siiski konsulteerida perearstiga, sest selline jooga ei sobi kahjuks mitte kõikidele.
Kodune talveaed. Talvel on lilled meie jaoks tähtsamad kui suvel, kuna annavad suvetunde. Meeleolu tõstmiseks sobivad lilled vaasides ning lopsakas rohelus pottides.
Pildista talve. Püüa paar-kolm korda nädalas teha häid pilte kõigest sellest, mis kehastab sinu jaoks talve — lumine katus, vares istumas oksal, jää… Vaheta sõpradega pilte. Selgita neile oma fotode mõtet ning püüa selgusele jõuda, mille poolest on teise inimese jaoks tähtsad tema pildid. Ning peagi tunned sellegi aastaaja ilu ja võlu.
Võta osa seltskondlikust elust. Käi kontsertidel, teatrietendustel, sõpradega kohvikus ning kutsu endale külalisi. Isegi kui liigselt lärmakas seltskond sind ära tüütab, on seegi kasuks. Üksi jäädes tunned mõõtmatut rõõmu üksindusest ja rahust.
Talv on rõõm kõikidele. See on kõige sobivam aastaaeg vaimseks enesetäienduseks. Müstikud kinnitavad, et talvel, kui päev on lühike ning päikesekiirgus ei sega, oleme me võimelised liikuma teispoolsusesse ning lävima hingedega. Sellel ajal on kõige sagedamini liikvel meie kaitseinglid. Nad tulevad su unne, annavad nõu ning suunavad. Seejuures mitte alati hellalt, vahel lausa vihaselt. Ometi jääb pärast sellist und su südamesse ikkagi tunne millestki imelisest, toredast ja valgustavast.
Allikas: Lilit 12’2010
