Kogu tõde blondiinidest, meestest ja seksist
Kõik naised tahavad olla rinnakad blondiinid
Ammu enne televisiooni, kino, moekaid ajakirju ning vesinikülihapendi kasutuselevõtmist on naised oma juukseid valgendanud. Teadlased on veendunud, et soov sarnaneda Barbie´ga — igavesti noore, sipelgapihtse, kõrge büsti ning heledate juustega nukuga — on naistesse juba geneetiliselt salvestatud. Sest just selline tüüp naisi meelitab ligi mehi.
Juba iidsetel aegadel püüdis mees leida endale soo jätkamise eesmärgil tervet naist, ning arstitõendi puudumise tõttu õpetas loodus teda valima ja otsustama naise väliste tundemärkide järgi. Oluline on talje ja puusade vahe, mis seostub võimekusega sugu jätkata. Heledad juuksed toonitavad noorust, suured rinnad (erinevalt lapselikult väikestest) annavad teada viljaka ea saabumisest.
Muide, kas olete märganud, et põhjamaade rahvaste seas on rohkem heledajuukselisi kui lõunamaalaste hulgas? Nii on loodus hoolitsenud nende eest, kes on sunnitud peitma nii rindu, taljet kui ka puusi soojade riiete alla ning saavad vastassugupoolt ligi meelitada vaid oma heledate lokkidega.
Naiste loogika on olemas
Ja asi pole üldsegi mitte selles, et mehed on pärit Marsilt, aga naised Veenuselt. Ning ka mitte selles, et meid on lapsest saati erinevalt kasvatatud. Uuringud on näidanud, et meie pead on tõepoolest erinevalt ehitatud.
Olgugi et meestel on peaaju ümbermõõt keskmiselt suurem kui naistel, on naised liidrid hallolluse hulga poolest. Rakkude verevarustus on nendel 15% võrra intensiivsem ning kõnevõimega seotud piirkond 29% võrra paremini arenenud.
Lisaks on meestel otsuste vastuvõtmise puhul tegevuses kas parem poolkera, mis on seotud visuaalse teabega, või vasak. Õrnema soo esindajatel töötavad aga mõlemad koos. Need on otsekui kaks erinevat marki ning erinevate omadustega autot, mis sõidavad ühtviisi hästi.
Ja kuigi mees mäletab teed suvilasse kaardi või isegi tähtede järgi, sina aga nõnda: „Bensiinijaamast paremale, läbi metsa ning piki aeda kuni ummiktänavani välja”, siis on peamine see, et te mõlemad jõuate eesmärgile.
Meestel ei ole keskeakriisi
Mehe hallid meelekohad ei mõjuta mitte kuidagi tema käitumist ning ellusuhtumist. Kui aga halli sigineb tema abikaasa juustesse, on kõik vastupidi. Kui naine hakkab viljakast east välja jõudma, siis tema partner tunnetab seda alateadlikult.
Ostes sportautosid ning veetes öid noorteklubides, ei püüa mees tagasi saada oma noorust, vaid lihtsalt otsib asendajat „vanale” naisele.
Spetsialistide meelest ähvardab kriis ühtviisi nii 50-aastast meest, kes on oma eakaaslasega abielus, kui ka 25-aastast noormeest, kes on abiellunud endast kaks korda vanema naisega. Kuid 50-aastasest härrasmehest, kes on endale kaasaks valinud noore iluduse, läheb kriis kauges kaares mööda.
Meeste huumor tõmbab naisi ligi
Teadlased on välja selgitanud kogumi geene, millest sõltub teravmeelsuse areng, ning kinnitavad, et need tagavad ka tugeva psüühilise tervise. Pealegi on teravmeelsus tugevalt seotud praktilise taibu ja loomingulisusega, mis on äärmiselt tähtsad omadused, kui kõne all on ellujäämine ebatavalistes olukordades.
Valides huumorisoonega partneri eeldab naine, et saab endale geneetiliselt terved ja eluvõimelised järglased ning ühtlasi ei hukku ka tema toitja ning kaitsja keset õitsvat iga mingi dinosauruse käpalöögi all, kuigi enam ammu pole kiviaeg.
Armastuse eluiga on kaks aastat
Isegi mitte kolm, nagu oleme harjunud arvama. Ning ka see on nüüd teaduslikult tõestatud fakt. Itaalia teadlased mõõtsid regulaarselt vabatahtlikest koosneva grupi liikmete vere hormonaalset koostist ning avastasid, et armumise perioodil on seal hormoon neutrofiini sisaldus kõrge, misjärel hakkab tasahaaval langema. Aasta kuni kahe pärast langeb selle hulk tunduvalt või kaob üldse.
Real juhtudel asendab neutrofiini teine hormoon — oksütotsiin (mida nimetatakse veel ka õrnusehormooniks, kuna seda leidub noortel emadel rinnaga toitmise ajal). Arvatakse, et oksütotsiin soodustab kiindumust, sest paarid, kes suudavad reageerida muutustele ning minna üle suhete järgmisele tasandile, ei lähe lahku. Vastupidi, iga aastaga muutub nende suhe aina tugevamaks.
Kuid teadlased seda tunnet enam armastuseks ei nimeta.
Mitmenaisepidamine on kasulik naistele
Zooloogid on avastanud, et mida suurem vahe on isas- ja emasloomade mõõtudel, seda suurem on selle liigi kalduvus polügaamiale. Keskmine mees on 10% pikem ja 20% raskem naisest, ning seda peetaksegi mitmenaisepidamise peamiseks põhjuseks.
Looduses on vaid suurtel ja tervetel isasloomadel võimalus järglasi saada. Emainstinkt sunnib emaseid loomi eelistama kas või kümnendat kohta tugeva isase lähikonnas. Olla üks ja ainus nõrga isendi jaoks pole soo jätkamise seisukohalt eriti mõistlik.
Ja kuigi mehed on need, kes võitlevad polügaamia eest, on see tegelikult kasulik just naistele.
Monogaamia tagab igale mehele võimaluse saada endale abikaasa. Rääkides zooloogide keeles — vähemnõutud isased paarituvad vähemnõutud emastega. Polügaamia puhul aga on kõikidel emastel võimalus kokku saada tugevate isenditega — nõrgad jäävad kõigest ilma. Naist ei ähvarda mingil juhul üksindus, üksnes polügaamia puhul tekib tal seaduslik ligipääs parimale mehele.
Poja sünd vähendab lahkumineku tõenäosust
Kõigepealt märkasid seda demograafid: paarid, kellel on poeg, lahutavad harvemini kui need, kellel on vaid tütred. Jõukates peredes täheldatakse seda seaduspärasust sagedamini. Miks siis?
Aegade algusest alates on mehele tähtis säilitada tuleviku jaoks kõike väärtuslikku. Üks nendest väärtustest on soo jätkamine. Teiseks on rikkus — tugevuse ja ühiskondliku positsiooni kriteerium, mis tagab ka kvaliteetsed järglased, sest pojal on siis võimalus valida parim naiste hulgast. Just sel põhjusel takistab poja sünd mehel pere juurest lahkumast.
Ja olgugi et enam ammu pole keskaeg ning naised osutuvad üsna sageli edukamateks ja kindlustatumateks kui mehed, on selline arvamus tugevama poole alateadvuses vääramatult kinnistunud.
Depressiooni all kannatavad ainult naised
Kuigi mõningate andmete järgi on kolmandik depressiooni all kannatajatest mehed, peaks psühholoogide arvamust mööda kõlama nende diagnoos veidi teisiti. Spetsialistid on kindlaks teinud, et väikseimagi ärrituse tõttu tekib naise organismis hulgaliselt stressihormoone ning nende peatamiseks on vaja aega.
Naissuguhormoon progesteroon blokeerib stressihormoonidega kontaktis olles normaalse reaktsiooni stressile (põgeneda, kallale tungida jms) ning tekitab „lühiühenduse“. Seetõttu kalduvad naised rasketel hetkedel liialt analüüsima: mõeldes stressi tekitavate sündmuste negatiivsetele tagajärgedele, püüavad nad ebameeldivaid emotsioone kunstlikult alla suruda, see aga just tekitabki depressiooni.
Meeste hormonaalne süsteem töötab hoopis teisiti. Nende psüühiliste häirete tekkemehhanismid, välja arvatud tõsised juhtumid, on hoopis teistsugused.
Meestele on seks eesmärk, mitte vahend
Feministid väidavad kergekäeliselt, et mees kasutab seksi, tõestamaks oma üleolekut. Ometi pole spetsialistid sellega nõus. Vastavalt uuringutele on mehed rohkem kui naised huvitatud lühiajalistest seksisuhetest, nad pigem nõustuvad seksima kauni tundmatuga (75% küsitletuist) kui minema kohtamisele.
Ähvardades alluvat: „Kui sa ei hakka minu armukeseks, lasen su lahti“, ei soovi ülemus sellega mitte oma vägevust näidata, vaid ta kasutab oma võimu, et seksida. Ning just selle eesmärgi saavutamiseks on talle kõik vahendid ühtviisi head.
Ilusatel inimestel sünnivad sagedamini tütred
Statistika kinnitab, et maailmas sünnib keskmiselt iga saja tüdruku kohta sada viis poissi ning lapse sugu sõltub üksnes juhusest. Kuid ega juhus ka just päris pime ole.
Ilusatel paaridel on tütre sünni tõenäosus 56%. Evolutsioonilise bioloogia spetsialistid on avastanud seaduspärasuse, mille järgi sünnivad ilusatel isenditel sagedamini tütred. Sel moel kindlustab loodus nende ellujäämise meie keerulises maailmas. Sest väline veetlus tagab edu tugevama soo juures ning järelikult ka turvalise ja mugava äraelamise.
