Kui ohutu on sinu kosmeetika?

Toome ära väikese kokkuvõte erinevatest ohtlikest ainetest, kus neid leidub ja mida pakendilt vaadata (põhiliselt kosmeetika). Kahjuks ei ole kõik allpool olevad ained märgitud toote pakendile, seega pole nimekirjast poodi minnes alati kasu. Mõned koostisosade nimetused on inglise keeles, sest nii on need ka pakendile tavaliselt märgitud.

Ftalaadid — ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele.

DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, seoses enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ja tekitavad allergilisi haigusi — üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga.

Biotsiidid (tapavad baktereid) — kahjustavad paljunemisfunktsiooni.

Fosfaadid (eutrofeerumine) — leidub pesu- ja puhastusvahendites, kanga pehmendajates.

Muskuseühendid ( püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas — mürgitavad vee-elustikku), leidub õhuvärskendajates, lõhnaküünaldes, šampoonides, seepides, kreemides.

Atseetaldehüüd (ohtlik sagedasel tarbimisel — vähki tekitav), formaldehüüd, allergiat tekitavad parfüümained (linalool, citral, citronelol, geraniol, eugenol, cinnamyl).

Madrats võib sisaldada butadieeni, bromineeritud süttimisvastased materjale ja nitrosamiini, mis on kantserogeenid ning võivad ärritada silmi.

BHT (butüülhüdroksütolueen) — kasutatakse säilitus- ja lisaainena toidus, huulepulkades — keskkonnaohtlik ja sissesöömisel võimalik allergeen, laguneb aeglaselt ning ladestub kehas.

Triklosaan — kasutatakse bakterite tapmiseks hambapastas — võib põhjustada allergiat, nahaärritust. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Ainevahetuses võivad sellest ühendist tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajat.

Parabeenid — avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud) — jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on “parabeen”.

PPD (p-fenüleendiamiin) — seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning naha ärritaja; kasutatakse värvainena (tumedad juuksevärvid ja “must henna” (kasutatakse ajutistes tatoodes).

Küünelakis leidub dibutüülftalaati — võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid, tolueen — seosed iseeneslike abortidega, maksakahjustustega ning närvisüsteemi kahjustustega, ksüleen — tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi.

PG (propüleenglükool) — kasutatakse šampoonides, päikesekreemides ja dekoratiivkosmeetikas niisutajana — võib põhjustada nahaallergiat, võib viia kesknärvisüsteemi kahjustumiseni.

Sodium lauryl sulphate (naatrium dodetsüül sulfaat) — kasutatakse šampoonides, vannivahus,hambapastas vahtu tekitava ainena — ärritab nahka/silmi/hingamissüsteemi, kahjustab maksa, kopse ja immuunsussüsteemi.

Dioksiinid — püsivad ja väga mürgised kemikaalid, tekivad põhiliselt põletusprotsessides. Kanduvad edasi õhus väga pikkade vahemaade taha. Kahjulikud inimese tervisele väikestes kogustes, kantserogeensed ning võivad tekitada reproduktiivsuse- ning arengudefekte, kahjustada immuunsussüsteemi; võib kahjustada ka hormoonsüsteemi.

Kodukeemiatooteid ostes mõtleb keskkonnasõbralikkusele 48% tarbijatest, see annab ka võimaluse edendada ökomärgistamise teadlikkust.