Lastekaitsepäev: aitame lapsi... Aafrikas
Tavaliselt vajub inimeste suu imestusest ammuli, kui kuulevad, et mõni Eesti inimene jagab oma raha ja tähelepanu Aafrika lastega. Nagu meil endal puuduse käes kannatavaid lapsi vähe oleks! Raudselt saavad su raha endale orjapidajad ja narkovedajad!
Need on vaid mõned üldistavad kommentaarid, mida ma kuulma olen pidanud. Tänase lastekaitsepäeva puhul oleks aga paslik rääkida, miks ma seda teen.
Nimelt ei ole ma ühte usku nendega, kes leiavad, et Aafrikas toimuv on nö „loodulik valik“ ning need inimesed peavadki maailma tasakaalu nimel oma elust loobuma. Esiteks maksan mina lapse kooli- mitte söögiraha, kuid üks ei välista loomulikult teist. Mina annan oma panuse selle heaks, et isa või emata jäänud laps ei peaks pere rahapuuduse tõttu kooli pooleli jätma ja põllule minema, vaid võiks siiski omandada kas või elementaarse hariduse ning seejärel juba ise otsustada, millises suunas edasi liikuda.
Loomulikult oleksin ma valmis maksma ka nende toidu eest, kuna ükski laps ei ole „looduslik valik“. Maailmas on küllalt haigusi ja katastroofe, mida väiklased soovijad võivad nii nimetada. Rahapuuduses vaevlev ja napi söögiga leppiv pisike inimene ei ole seda mitte.
Teiseks ei muuda Aafrika lastele saadetav raha kuidagi nende Eestis elavate eakaaslaste elu halvemaks. Ma ei võta seda ju nende arvelt, vaid vastupidi – püüan ka siin nõu ja jõuga abiks olla, kui vähegi võimalik. Raha, mille eest kaugel maal elav laps saab aasta aega koolis käia, riided ja raamatud osta, on Eesti mõistes naeruväärselt väike. Miks siis mitte seda teha?
Kolmas tavapärane vastuargument on aga küll midagi sellist, millega tuleb nõustuda. Pahatihti ei jõua hea eesmärgi nimel kulutatud raha abivajajani, vaid jääb pidama nende salasepitsejate juures, keda nälgivad lapsed karvavõrdki ei huvita. Seepärast tuleb küll kõigile südamele panna – uurige alati hoolega vastava organisatsiooni tausta, enne kui neid usaldate. Aafrika on kaugel ning ise oma raha kulgu kontrollida suhteliselt võimatu. Seetõttu peab iga heategija enne veenduma, et paneb oma raha ikka õigesse kohta. Kasutage internetti, helistage, küsige ja uurige tuttavatelt. Alati leiab siiski neid organisatsioone, kes seda tööd juba pikka aega ja südamega teinud.
