Lõppenud rannahooajal tegid vetelpäästjatele enim muret hooletud lapsevanemad: trendiks väikelaste ja koolieelikute omapäi jätmine


Kallaste rand on kalaraipeid täis
Foto: Argo Ingver

G4S Eesti rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul oli lõppev suvi turvaettevõtte 20 aasta pikkuse rannavalve ajaloo kõige palavam. Kuumad ilmad tõid randadesse kordi rohkem inimesi võrreldes eelmiste aastate suvedega, mis andis vetelpäästjatele märkimisväärselt rohkem tööd.

Vetelpäästjad registreerisid suve jooksul 21 rannas üle Eesti kokku üle 6000 avaliku korra rikkumise, mida on 1500 võrra enam kui mullu. Enamasti tuli rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et lemmikloomade ja klaastaaraga randa tulla ei tohi.

„See aga ei tähenda, et inimeste käitumine oleks halvemaks läinud, pigem ikka paremaks. Mida rohkem on randades inimesi, seda rohkem on ka vetelpäästjatel tööd. Põhiline osa tööst oli ennetustöö,“ rääkis G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Muret tegevaks trendiks oli lõppenud rannahooajal väikelaste ja koolieelikute omapäi jätmine. „Sageli oli tegemist kuni kuueaastaste lastega, kelle vanemad olid rannas silmist lasknud. Sellises vanuses lapsed tahavad maailma avastada, kuid nende ohutaju pole veel välja arenenud, mistõttu ei tohiks neid veekogu ääres järelevalveta jätta,“ selgitas Seemel.

14. juulil päästis 12aastane Roger Kuura Viljandi järvest 6aastase poisi, kes napi ujumisoskuse tõttu uppumisohtu sattus. Väikese poisi isa oli samal ajal kohvikus. 27. juulil toodi Viljandi rannavalve staapi kaheaastane laps, kes oli üksi järve jooksnud. Sellegi lapse ema leiti kohvikust välja jalutamast.

Seotud lood:

„Alkoholijoobes ujuma minemise ohtlikkust teadvustab enamik inimesi väga hästi, kuid siiski on igal aastal neid, kelle meelest rand ja alkohol kahjuks endiselt kokku sobivad,“ ütles Seemel.

Viljandi järve uppus 14. juulil alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus. 8. juuli päeval aitasid vetelpäästjad Harku järvest välja raskes joobes mehe, kes põlvesügavuses vees kukkus pikali ja ei suutnud enam omal jõul püsti saada. 18. juulil püüdis aga üks mees purjus peaga üle Emajõe ujuda, kuid tal sai jaks keset jõge otsa. Kaks kaatriga mööda sõitnud meest aitasid alkoholijoobes kodaniku kaldale ja kutsusid siis appi vetelpäästjad. 28. juuli varahommikul tõi G4S rannavalvur Viljandi järvest välja alkoholijoobes mehe, kes turvatöötajate eest põgenedes järve hüppas. Mees ujus eest ära ka rannavalvuril ja kui vetelpäästja talle vette järele läks, üritas ta vetelpäästjat vee alla tõmmata.

Vetelpäästjate abi läks vaja ka teismelistel rannakülastajatel, kes ei osanud oma võimetega vees arvestada. 17. juunil aitasid vetelpäästjad Pikakari ranna kai ääres kaldale teismelise poisi, kel sai ujudes jaks otsa. Vette läks noormees selleks, et mänguhoos sinna lennanud pall ära tuua, kuid jõud rauges enne kui ta jõudis palli järele haarata. Sarnane olukord juhtus pikakari rannas ka 24. juulil. Vetelpäästjad aitasid kaldale kaks teismelist tüdrukut, kes läksid kai äärest vette, kuid libedate vetikate tõttu ei tahtnud samast kohast enam kuivale maale ronida. Paraku lõppes neilgi ujudes ramm ja rannavalvurid aitasid nad kaldale.

Esmaabi andsid rannameedikud ligi 800 suvitajale. Enamasti aidati tohterdada pisemaid lõike- ja torkehaavu ning marrastusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare