Kodus vesinikuga blondeerimine lõppes sültjate juuste ja auguga peas

Mul olid üle õlgade pikad mustad juuksed, tahtsin vaheldust. Otsustasin, et teen blondid salgud sisse. Uurisin juuksuri hindasid, jube  kallid olid. Hakkas puhkus, läksime perega maale. Minul ikka kinnisidee, et tahan salgud teha, kuna juuksed olid juba päris palju välja ka kasvanud ja loomulikult olin ma blond.

Sain mehe õe käest salongis kasutatavat pulbrit ja vesinikku. Kuna polnud kedagi, kes värviks, panin mehe värvima ja tema ei osanud salke teha. Otsustasime, et värvime siis terve pea blondiks. Juuksed värvitud, panin koti pähe ja läksin õue päikese kätte. Aeg sai täis ja pea sai pestud. Pealagi oli  valge ja ülejäänud punakaspruun. Mõtlesin, ei nii ma ei saa olla… Hankisime kohaliku juuksuri käest pulbrit ja vesinikku. Vesinik oli loomulikult 12%-ne. Mees käis järel ja juuksur unustas natuke rääkida ja mees sai valesti aru. Hoidsin värvi peas pool tundi, kott peas ja päikse käes. Jube, kuidas põletas! Kui mees nägi, et tal käed vesinikust valged, ehmus ja ütles,et pese ruttu ära. Värvi tohtis peas hoida 20 minutit ja mitte kotiga päikse käes. Minu protsess kestis kokku 1h… Läksin pead pesema, nii head siidpehmed juuksed olid. Kui hakkasin vett välja pigistama, vaatasin, et midagi on viltu. Juuksed lihtsalt murdusid. Olid nagu sült. Algul ma naersin ja kammida ei julgenud, panin rätiku ümber ja olin šokis. Mitu tundi läks mööda, juuksed ei kuivanudki ära. Helistasin juuksurile ja rääkisin oma loo… ainuke variant oli poisipea lõigata!

Vesinik põletas augu pähe, 2 nädalat pea valutas, siis tuli kärn, mis läks mädanema ja nüüdseks on sealt juuksed ka ära ning jäänud 2cm läbimõõduga auk. Loodan, et kunagi hakkavad sinna juuksed kasvama. Nüüd on mõned kuud möödas, käisin linnas juuksuris ja öeldim et juuksed on  juures saati kahjustatud. Olen eluaeg ihaldanud pikki musti juukseid ja nüüd sain blondi poisipea ja preemiaks veel augu ka pähe! See oli karm õppetund, aga nüüd tean, millega ei tasu kokku hoida - Kaie

Katastroof ülinaturaalse juuksemaskiga

Nooremana sai igasuguseid juuksemaske kokku meisterdatud ja järele proovitud. Olin tol ajal just hiljuti oma juukseid blondeerinud ning arvasin, et kõige parem hooldus oleks naturaalsetest komponentidest valmis segatud juuksemask. Läksingi siis vanaema juures aeda, korjasin kaussi igasuguseid marju ja taimi, isegi piima ja ühe muna lisasin ning panin kogu selle kupatuse siis mikrolaineahju, et kõik omavahel ikka sulaks ja seguneks. Kui mu geniaalne juuksemask jahtunud oli, panin selle endale tunniks ajaks pähe, ise salamisi  lootes, et juuksed on pärast seda superpehmed ja säravad. Saabus siis aeg, et mask maha pesta. Esimene pettumus oli see, et juuksed kleepusid, marjakestad olid kinni jäänud ning peanahk tulitas. Kui siis lõpuks selle segu oma juustest välja sain ning peegli ette juukseid kuivatama läksin, sain ma šoki. Minu blondist peast oli saanud midagi halli ja rohelise vahepealset. Tuli välja, et punased sõstrad reageerisid  mu juustega, nii et värvimuutus oli üsna drastiline. Ehmatusega jooksin siis lähedal asuvasse külapoodi ja ostsin sealt ainsa müüdava juuksevärvi, mis oli kahjuks süsimust. Niipalju siis minu ilusast blondist peast. Siit siis ka minu õppetund, et ei tasu igast jama endale pähe määrida. Pärast seda olen juuksemaskid kõik poest hankinud ning õnneks pole midagi sellist enam juhtunud.  — Kadi.

Blondeerisin juuksed kollaseks ja lühikeseks
Kunagi aastaid 6-7 tagasi soovisin ka mina blondiks hakata ja möksisin blondeerijaga oma ilusad tumedad terved juuksed kokku. Hoidsin seda möksi tund aega peas, et tulemus oleks võimalikult hea. Pärast peapesu aga oli tulemuseks kollane värv ja õlgadeni ulatuvatest juustest oli alles jäänud pikkust vaid ca 15cm. Käisin tol ajal tööl asutuses, kus töökollektiivis inimesi  200 ringis ja kommentaare minu suunas tuli ikka ohtralt. Minu nö. uus välimus kestis päris pikalt, enne kui sain jälle tagasi oma juuksepikkuse sellisel moel, et sain juba juukseid kõrva taha panna..Seni aga pidin kasutama tugevat juuksegeeli, mida  peoga pähe panin, et varjata keemiast ära rikutud juuksesarnaseid asju. Oli kogemus, mida enam ei korda! - Kristiina

Juuksed templivärviga lillaks…ja nina ka

Oli kunagi, kus templivärviga sai kenasti  anda lillakat tooni hallidele juustele. Õhtul oli ees ootamas sugulase juubel. Ema  vaatas ennast peeglist ja soovis, et ma tema juukseid tooniksin templivärviga.

Tegin kopsikusse valmis üsna tumeda segu ja pärast peapesu kallasin selle talle pähe. Aga oh õudust, vedelik jooksis tal ka üle nina. Juuksed tulid enam-vähem, pealaelt küll tumedamad lillad, aga ninaga olid lood halvasti. Küll me nühkisime ja küürisime seda seebi, sooda, soola ja jumal teab millega! Midagi ei aidanud, nina jäi lillaks, ja üsnagi tumelillaks. Oli aeg juba minema hakata, läks kiireks, suures hädas panime peale puuderkreemi ja puudrit. Kuna ka kleit oli lillakas, siis võis arvata, et see andis ka ninale lillakat varjundit. Siiski oli nina linna toon üsnagi märgatav, õnneks peoruum ei olnud väga valgustatud. Aga edasi käis ema ikka kuu aega kindlasti lilla ninaga ringi.- k

Värviline juukselakk guaššvärvist

Minu lugu pärineb teismeeast, mis jäi nõuka-aega. Kõikvõimalike ilutoodete kättesaadavus oli teadagi piiratud ja tuli leidlik olla. Nägime sõbrannaga Soome TVst ühel lauljal väga vinget värvilist soengut ja otsustasime ka endale sellised teha. Kust aga saada värvilist juukselakki? Toona müüdi plastmasspudelites pihustatavat juukselakki Mai. Ostsime seda mitu pudelit ja segasime guaššvärvidega, mitut tooni lilla ja punasega. Proovisime, tundus, et sai igati hea asi. Nädalalõpul peole minnes tegime vägevad tupeeritud soengud pähe ja lasime värvilist lakki täis, tulemus oli viimase peal, kõik ohhetasid ja ahhetasid. Siis otsustasime kambaga teisele peole edasi liikuda ja läksime välja — oh õudust, paduvihma sadas ja kõik meie peentesse soengutesse pihustatud lakk voolas värviliste jugadena üle näo alla :) Sõbrad said hea kõhutäie naerda ja veel tükk aega keelt teritada. - Maarika

Kuidas ma rohelised juuksed sain

Vanasti värvisime juukseid hennapulbriga. Mina tahtsin juukseid pruuniks, mitte punaseks. Selleks oli vaja henna segada mingi pulbriga, mille nimi oli basma. Kuna ma punast tooni üldse ei soovinud, jätsin henna täiesti ära ja kasutasin ainult basmat. See oli kahtlaselt roheline ja järgmised kaks nädalat käisin ka mina ringi juuksed kui vetikad peas. — Reet

Lõikasin hajameelsusest tuka maha

Kord istusin laua taga ja mul oli kohutavalt igav. Laual vedelesid käärid ning käsi läks automaatselt kääride järele. Ma võtsin ühe salgu enda tukast, venitasin pikaks ning lõikasin oma sentimeetrise jupi ära. Nii tegin mitme salguga. Kui kohale jõudis, mida ma teen, jooksin peegli ette ja minu kohutavaks avastuseks oli lühike ja kõver tukk. Näost nägin välja nagu pannkook ja see oli lihtsalt kohutav. Läksin pesema kohe, üritasin sirgendada, aga miski ei aidanud. Tukk oli ikka kõver ja kole. Üritasin seda natukene paremaks lõigata, aga kui ei oska, siis läheb ainult hullemaks. Ei julgenud inimestele rääkimise ajal otsagi vaadata, kartes, et võidakse küsida, et kas oled juuksuris käinud. Kuidas ütlen, et jah, tegin ise juuksurit endale veidike. Ei tea isegi, mida ma sellel hetkel mõtlesin, kui kääridega juuste kallale läksin. - Anna-Liisa
Blondist sai lillakassinine

Olin blond ja äpardus juhtus umbes aasta tagasi, kui otsustasin, et kuna juuksed on piisavalt välja kasvanud, tuleks need üle värvida. Läksin ühel kaunil päeval poodi ning ostsin endale oma arust sobiva ja loodetavasti ka hea värvi. Koju jõudes läksin kohe värvima. 

Kui asusin värvi kokku segama, olin alguses üllatunud, et  segu sinine on. Muidugi ei teinud ma sellest suurt numbrit, kuna usaldasin pakendil olevat naeratavat tütarlast. Hakkasin siis lõpuks julgelt juukseid värvima ja olles segu endale pähe pannud, jäin ootama.
Mida kauem värv juustes seisis, seda enam muutusin ma murelikuks, kuna toon muutus järjest rohkem sinisemaks. Ootasin pool tundi ja pesin kiirelt värvi maha. 

Mind tabas SUUR üllatus, kui lõpuks peegli ette astusin ja nägin, et blondidest juustest on saanud lillakassinised.  - Greete 

Rõõmus ja kraps, võilillelaps

Olen blondide juustega ja kuna juuksed olid juba niigi rikutud blondeerimisega, otsustasin katsetada naturaalset ilma ammoniaagita juuksevärvi.
Mõeldud, tehtud ja tagajärjeks olin võilill, nii kollane nagu oleks karnevali parukas peas. Kuulsin et sidrunihape võtab kollasest vähemaks,  aga selle toote puhul see ei
mõjunud. Kõige hullem oli see, et pidin sellise peaga tööle minema, sest poed olid ka kinni et üle blondeerida. Töökaaslastele särasin terve järgmise päeva. - Helle