Madisepäeva lumi toob parmurohke suve

 (8)
putukas
Corbis/Scanpix

Madisepäeval, 24. veebruaril, pidi putukatele ja mardikatele elu sisse loodama. Kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlik on kasutada nõela ja üldse teravat eset, sest siis on suvel karta sagedast ussidega kohtumist. Ka liha ei tohtinud süüa, muidu hakkavad ussid sind aasta otsa kiusama ja vihkama.

Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta — need lähevad siis kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke.

Ketraminegi oli keelatud, sest “vokiratta tuul keerutab kõik putukad üles”. Vokid peideti lausa ära, sest kes vokki nägi, seda usuti suvel hunti või karu nägevat.

Pead ei tohtinud sugeda — et pea kõõmama ei hakkaks. Õhtul ei tohtinud tuld üles võtta, et kärbsed ei sigiks.

Lääne-Eestis ja Saaremaal aeti veel sada aastat tagasi ringi käsikivi ehk “jahvatati kärbseid”, nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud “kärbseid“ — kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk.

Meeles tuli pidada madisepäeva nädalapäeva. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna — saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma.

Teenijatele oli see päev prii.

24. veebruari madisepäev on saanud nime Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Mattias kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak.

Eesti rahvakalendris on ka sügisene madisepäev, tolle päeva nimi on apostel Matteuselt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare