Ma soovin ja soovitan jääda igas olukorras iseendaks. Armastan üht tabavat tsitaati: "Pigem ole vihatud selle eest, kes sa oled ja mida teed, kui olla soojalt armastatud inimesena, kes sa tegelikult pole." Kas pole nii?

Milleks liikuda karjas ja jälgida masse, kui sul on võimalus olla omanäoline? Olla oma nägu ja oma tegu, täiesti sina ise. Loomulikult on mugav sammuda ette tambitud rada pidi. Paratamatult mõistetakse tänapäeval hukka ja näidatakse näpuga liiga varmalt. Seejuures hoitakse enda isikliku elu tagahoovi kiivalt peidus. Naabri hoovis on muru alati rohelisem, eks?

Selle asemel, et tegeleda enda "eluhoovi" viljakusega, ihkab inimene alati midagi kättesaamatut. Näib, nagu kuulatakse, aga ei kuulda. Vaadatakse, kuid siiski ei näe ...

Ma soovin sulle jaanuariks julgust saada sisemise minaga sõbraks. Leia endas tasakaal! Vaid nõnda saad pöörata elus uue lehe.