Mees kirjutab: kuidas ma saan tööandjale oma sobivust tõestada, kui mind sünniaasta tõttu isegi töövestlusele ei kutsuta?

 (29)

Mees kirjutab: kuidas ma saan tööandjale oma sobivust tõestada, kui mind sünniaasta tõttu isegi töövestlusele ei kutsuta?
Panthermedia, Scanpix

Lugedes seda artiklit Lugeja kogemus: töökonkursse korraldavad inimesed kinnitavad, et üle viiekümneaastaste avaldustesse ei süüvitagi tuli kõik väga tuttav ette ja tore, et keegi lõpuks selle teema ka suuremale ringile lugemiseks tõi.

Olen samuti üle 50 vana ja mõned aastad tagasi koondati. Võtsin töötuna arvele ja hakkasin kohe aktiivselt tööd otsima. Varasemad töökogemused on peamiselt olnud suurettevõttes algusaastatel spetsialistina, klienditeenindajana, hiljem pikka aega keskastme juhina. Haridus on kesk, aga olen end pidevalt arendanud, õppinud ja tunnen ennast mitmes valdkonnas päris tugeva tegijana, seda on kinnitanud ka minu varasemad juhid.

Töötuna arvel olles saatsin kuus umbes seitse CV-d, mis vastasid minu töökogemusele ja oskustele. Tavaliselt lisasin ka motivatsioonikirja, et rohkem pildile jääda. Kõik minu pingutused on olnud mõttetud tegevused. Tore, kui mõne tagasiside saad, et ei osutunud valituks jne. Enamus ettevõtteid ei viitsi sedagi sulle saata. Olen ise vaadanud, kui personali töötaja on kolmekümnendates eluaastate, siis viiekümneaastaste CV-d ei avatagi, see lihtsalt jäetakse välja.
Arvatakse, et üle viiekümnene ei suuda olla konkurentsis, on aeglane jne. Tegelik pilt võib olla hoopis teine, aga kui sind isegi mitte vestlusel ei kutsuta, ei suuda sa oma teadmisi nendeni viia ja puhtalt CV pealt inimeste võimeid sa välja ei loe. Eriti naerma ajavad kuulutused, kus kirjas töökoht 50 +inimestele. Mina nimetaks seda ka diskrimineerimiseks.

Loe veel

Seotud lood:

Tegin ka eksperimenti saatsin järjepidevalt oma CV ühte Eesti riigifirmasse, kus pidevalt töötajaid otsitakse. Arvan, et olen sellesse firmasse kandideerinud üle kümne korra ja kordagi pole mind vestlusele kutsutud. Mõne aja pärast minu kandideerimist näen, et samale kohale otsitakse jälle töötajat. Võib arvata, et ükski kandideerija ei sobinud neile ja selles firmas tundub see olevat tavapärane tegevus. Riigifirmad ei pea ilmselt oma kulusid kokku hoidma ja võivad neid töökuulustusi muudkui üles riputada. Kui saadetakse 30 ja üle selle CV-d ühele kohale, kas tõesti, keegi ei sobinud. Täna neil jälle kuulutused üleval, ei tea, kas jätkan eksperimenti.

Kui tänapäeval neid töökuulutusi üldse vaadata, siis igal pool on nõue kõrgharidus. Kui vaadata riigiettevõtete töötajate haridust ja tema ametikohta, siis mulle tunudub, et see pole alati nii oluline. Tore oleks, kui keegi teeks statistikat (näit.riigiettevõtete) kohta, kui palju töötajatest töötab samal eriala, mille ta lõpetanud on. Ise olen neid vahel uurinud ja välja tulnud päris huvitavaid tulemusi. Näiteks rahandusminister — kehakultuur jne. Ma ei kahtle nende inimeste võimetesse, pigem tahan öelda seda, et see kõrgahariduse nõue mingile spetsialisti (lihttöötaja) kohale on ikka liig, mis liig. Isegi abilinnapea võib olla keskharidusega, aga tavaspetsialist peab olema kõrgharidusega. Neile töökohtadele, kus töötama sobib ükskõik mis eriala lõpetanud inimene, peaks sobima ka keskhariduse ja töökogemustega inimene. Või olen midagi valesti aru saanud. Arstiks ei saa ju matemaatika lõpetanud.

Mõte tõsta pensioniiga on äärmiselt rumal, kui tööturul ei ole praegugi kohta 50+ inimestel, kes suudaks ja tahaks teha tööd. Kõik ei ole võimelised töötama selles eas kaupluses või koristajana, kus pidevalt vaja raskusi tõsta.
Töökonkursse korraldavad inimesed kinnitavad, et üle viiekümneaastaste avaldustesse ei süüvitagi — olen 100% nõus selle väitega.See on tänane Eesti , kus 50+ peab vaatama naaberriigi(Soome) poole või …

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare