Mida tuleks ühiskonnas ette võtta, et ei peaks taga otsima neid noori, kes kuskile on kadunud ja lõpuks leitakse surnuna?

 (78)
Koht, kust leiti Renet Joosep Järve
Koht, kust leiti Renet Joosep JärveFoto: Anni Õnneleid

Alles mõned päevad tagasi leidis politsei Tartus võsastunud alalt kadunud 20-aastase Reneti vägivallatundemärkideta surnukeha. Nüüd otsitakse taga aga 29. oktoobril Pärnu linnas kadunuks jäänud 19-aastast Johannest. Ka teda ei ole pärast ööklubist väljumist enam nähtud, aga loodetavasti ei lõppe see lugu nii traagiliselt. Küll aga ütleb Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing karmilt välja, et on võimalik väga selgelt näidata, et kui ühiskonnas on väiksem alkoholi tarbimine, on väiksemad ka kahjud.

“Otseselt, laipu on vähem,” tunnistab ta. “Eesti inimeste hulk on niivõrd väike — 1,3 miljonit inimest ja iga üks on arvel. Aasta jooksul saab meil ligi tuhat inimest läbi alkoholi surma. 2016. aastal suri 635 inimest, kelle puhul on väga selgelt tõendatud, et kas õnnetus juhtus purjus olekus või on esinenud hoopis selgelt alkoholiga seotud haigus nagu mürgitus või maksatsirroos.”

Kui liiklusõnnetuste, tuleõnnetuste, uppumiste, kukkumiste ja enesetappude arv alkoholi joobes on vähenenud, siis tõusnud on hoopis surmade arv alajahtumiste tõttu, mis on päevakohane ka viimastel nädalatel. “See on kõik väga traagiline, aga räägime nii nagu asjad on — purjus peaga öösel külma ilmaga kuskilt välja tulles võib lõpp olla väga fataalne. Midagi tuleks ilmselt ühiskonnas selles osas ette võtta, et me ei peaks taga otsima neid noori, kenasid inimesi, kes kuskile on kadunud ja kes lõpuks leitakse surnuna. Kas võiks olla näiteks nii, et ühiskondlikus toitlustamises müüakse alkoholi mingi kellani? Sa võid seal küll hiljem olla, tantsida, lõbutseda, aga sul jääb mingi kainenemise aeg, et sa päris ebaadekvaatselt ei välju sinna külma öösse. See on mõttekoht ühiskonnas.”

Seotud lood:

Ka enesetapud on alkoholiga väga tugevalt seotud. “Kahjuks on nii, et sageli sooritatakse enesetappu siis, kui ei olda enam päris adekvaatsed,” tunnistab Josing. “Me näeme, et kui meil on ühiskonnas vähem alkoholi tarbimist, siis ka enesetappude arv alkoholijoobes on vähenenud.”

Eesti Konjuktuuriinstituudi info järgi on viimase aja trend positiivne — tarbimine väheneb neli aastat järjest. Vähenevad eelkõige just mõõdukad tarbijad ja selle põhjusteks on nii hinnatõus, hoiakute muutus, tarbimissageduse muutus, liigtarbijate arvu vähenemine, tervislikumad eluviisid, kvaliteedi eelistamine kvantiteedile ja toodete kanguse langus.

Küll aga tunnistab Konjuktuuriinstituut, et tarbimise suurenemise ohuks on 2016. aastal tekkinud piiriülesed ostud Lätist ja 2017. aastal see probleem veel süvenes. Ainult aktsiisi s.t. hinnatõusuga ei saa lõputult jätkata, peavad liituma ka teised kättesaadavust ja hoiakuid muutvad meetmed. Näiteks võiks osa laekunud aktsiisist suunata sihipäraselt noorte huvitegevusse ja tervisesporti. Eesmärgist — maksimum kuus liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta (Eestis 9,9 liitrit) — oleme veel kaugel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare