Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on rõõmustav see, et uut Euroopa noortestrateegiat tehakse noorte aktiivsel osalusel. „Me teeme tulevikuplaane mitte ainult noorte jaoks, vaid koos noortega ning seepärast uurisimegi, mis on nende arvates kõige põletavamad probleemid ühiskonnas,“ ütles Ojakivi.

Praegune Euroopa Liidu noortestrateegia kehtib selle aasta lõpuni ja Euroopa Komisjon valmistab ette uut strateegiat, mille kavand peaks valmima tänavu suvel. Mullu oktoobris Tallinnas toimunud Euroopa noortekonverentsil kaardistati olulised teemad, mis said aluseks uut strateegiat ettevalmistavatele konsultatsioonidele. Konsultatsioonid noortega viidi läbi kõigis liikmesriikides eelmise aasta novembrist tänavu veebruarini.

Eestis toimusis konsultatsioonid Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel ning läbi viidi veebiküsitlus, rühmavestlused ja arutelud üle Eesti. Erinevatel teemadel avaldas arvamust 1735 Eesti noort vanuses 13-30 eluaastat.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros ütles, et konsultatsioonide käigus kogutud arvamused annavad hea sisendi edasiseks noortepoliitika kujundamiseks nii Euroopa kui Eesti tasandil. „Lähtuvalt noorte ettepanekutest usun, et otsustajad muudatuste poole ka liiguvad – eriti teemade osas, mis puudutavad tuleviku tööturgu, vaimset tervist ja ebavõrdust,“ sõnas Tarros.
Veebiküsitlusele vastanud Eesti noored on kogenud ebavõrdset kohtlemist kõige enam tulenevalt nende vanusest, välimusest, soost ja sotsiaalmajanduslikust seisust. 81% vastanutest peab ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks ja rohkem kui pooled leiavad, et ebavõrdsuse küsimusega ei tegeleta veel piisavalt. Küsitluses osalenute hinnangul ei ole maa- ja linnapiirkondades elavate noorte võimalused võrdsed. Ebavõrdsuse vähendamiseks tuleks noorte arvates investeerida taristusse ja arendada huvitegevust maapiirkondades.

Uuriti ka noorte infotarbimist ja teadlikkust infoühiskonnaga seonduvatest ohtudest. Pea pooled vastanutest (47%) on kogenud internetis, sealhulgas sotsiaalmeedias neile suunatud negatiivset suhtumist. Noored leidsid, et negatiivse suhtumise vähendamiseks tuleks teha rohkem ennetustööd ning panna inimesi mõtlema internetis tegutsemise tagajärgedele.

Noorte peamine infokanal on sotsiaalmeedia (89%), kuid kõige usaldusväärsemateks infokanaliteks peetakse ajalehti (33%) ja uudisteportaale (32%). Info muudab uuringus osalenud noorte jaoks usaldusväärseks eelkõige selle õigsuse kontrollitavus ja kasutatud allikatele viitamine. Noorte hinnangul aitaks neid usaldusväärse info otsimisel see, kui koolis pandaks rohkem rõhku infokriitilisuse arendamisele.

Rohkem kui pooled (78%) vastanutest kogevad igapäevaelus stressi ja pinget. Seda püütakse vähendada, tegeledes meelistegevuste ja hobidega, kuid paljud noored ei oska stressi ja pingega hästi hakkama saada. Enda vaimse tervise eest hoolitsemiseks vajalike oskuste puudumine võib asetada noored ühiskonnas ebavõrdsemasse olukorda. Seetõttu peavad noored vajalikuks täiendavaid abinõusid, mis aitaks neil kanda hoolt oma vaimse tervise eest.

Eesti noortega viidi läbi konsultatsioonid kokku seitsmel teemal: võrdsed võimalused, infoühiskond, vaimne tervis, tuleviku töö ja oskused, Euroopa Liit, elu- ja looduskeskkond ning noorte osalus.