Rahune, keskendu ja usu iseendasse!
Igasugune katsumus on inimese jaoks stress. Ning stressiolukorras reageeritakse kahel moel : mobiliseeritakse ennast või satutakse paanikasse. Mobiliseerimine võimaldab tähelepanu kontsentreerida ja eneses kindlad olla, paanika aga seevastu tekitab kahtlusi oma võimetes ning tähelepanuhäireid. Reeglina on iga inimene kaldunud ühe või teise reaktsiooni poole. Kui sa oled paanitseja tüüp, võid rõõmustada — seda olukorda annab parandada.
Alati valmis!
Nõuannete hulgas, milliseid psühholoogid jagavad üliõpilastele ja koolilõpetajatele, on alati omal kohal soovitus, et eksamiteks valmistuma peab kogu õppeaasta vältel. Just loengutel käimine ja koduste ülesannete täitmine aitavad alandada eksamite eelset stressi. Mil moel siis? Sa päästad end ohust osutuda õppimata teemade rohkuse ees päeval enne eksamit. Tuleb ju nõustuda, et kui eksamiteni on jäänud loetud päevad, püüad sa palavikuliselt pähe saada kõik vajaliku korraga ja see ei mõju just eriti soodsalt sinu enesetundele.
Et aga teadmised jääksid pikemaks ajaks mällu, on hädavajalikud mõningad kordamised ja aega õpitu omandamiseks. Vastasel korral lendab kogu omandatu kiiresti peast.
Isegi siis, kui aega on jäänud üpris vähe, ei tasu viskuda kõike järjest õppima. Koosta ettevalmistuseks plaan ja püüa haarata ainet terviklikult. Ära unusta ka aega maha võtta, arvesta ettenägematute olukordadega, käi jalutamas, puhka aktiivselt ja maga korralikult.
See kõik mõjub hästi aju tööle ning info jääb paremini meelde. Ei tasu arvata, et võib end täita teadmistega kui põhjatut tünni. Jaga vastused eraldi lõikudeks, lühenda ja lihtsusta neid.
No ja mis siis!
Ära sisenda endale, et sellest eksamist sõltub kogu sinu elu. Loomulikult, kui sa suhtud sellesse kui täiesti tähtsusetusse, siis ei teki ka soovi selleks valmistuda. Kui aga suhtud läbipõrumisse kui maailma lõppu, teed samuti vea. Meie elu koosnebki tervest hulgast suurtest ja väikestest katsumustest. Põrumise korral on olemas ka võimalus eksam uuesti teha.
Mõtle, mis muutub sellest, kui sa ei saa eksamiga hakkama? Võrdle seda sõja või näljahädaga ja juba näib see päris ohutuna. Mõtle välja plaan „B“ või püüa leida läbikukkumises ka häid külgi.
Liigutada ei tule üksnes ajusid…
Suurepärane vahend stressist vabanemiseks on sport. Jookse, sõida jalgrattaga, uju või mängi liikumismänge. Füüsilise koormuse tõttu ei õnnestu sul närveerida eksamite pärast, seega saavad närvid puhkust. Abiks tuleb ka jooga.
Peaproov
Kujutle, et oled juba eksamile tulnud ning asud vastama. Mis tunded sind valdavad? Kas oled valmis nendega toime tulema? Otse loomulikult oled sa valmis!
Siin on sulle üks harjutus. Kui tunned ärevust ja hirmu, siis leia need endas üles. Kus need ebameeldivad tunded sinu kehas pesitsevad? Mida need sulle meenutavad? Tunneta need läbi ja püüa neid „vaadata“. Nüüd aga jälgi, kuidas su rahutus tasahaaval väheneb ja lõpuks kaob sootuks. Korda harjutust mõned korrad.
Enesekindlust ja rahu saab õppida. Selleks ürita võimalikult üksikasjalikult meenutada ennast ülendatud meeleolus — olukorras, kus sa saavutasid edu. Ning mõne aja pärast tunned, kuidas sind täidab rõõm ja austus iseenda vastu.
Eelõhtul:
1. Päev enne eksamit lükka oma õpikud kõrvale. Kasuks tuleb jalutamine värskes õhus, kohtumine sõpradega ja sportimine.
2. Pane varakult valmis kõik eksamiks vajalikud asjad, siis ei unusta sa kiirustades midagi maha.
3. Kui oled väga närvis, proovi kellegagi suhelda. Ainult ära kiirusta avameelitsema kursusekaaslastega — neil pole sinu mure jaoks aega.
4. Kui ei õnnestu oma muret jagada või pole see sinu jaoks piisav, kirjuta oma mõtted üles.
5. Öösel ürita korralikult puhata. Puhkus ja uni on vajalikud selleks, et aju paremini töötaks.
Nüüd üksnes edasi!
Ja ongi see päev käes. Püüa varakult ärgata, et end korda seada. Rahusteid ära parem võta, need võivad mälule ja keskendumisvõimele halvasti mõjuda. Asenda rahustid hingamisharjutustega. Alusta vastamist nendele küsimustele, mida sa paremini oskad. Seejärel mine ülejäänud materjali juurde. Kui tundub, et ei oska üldse, ürita asetada küsimus teisiti — tuleta alustuseks meelde võtmesõnu, alles seejärel detaile.
Kirjalikku tööd ära kiirusta ära andma. Kuni on jäänud aega, kontrolli oma tööd. Suuliselt ürita vastata esimese kümne hulgas. Õppejõud pole siis veel väsinud ning on heas tujus. Hinga sügavalt, ürita näida enesekindel ja jutusta nii, nagu sul oleks tõepoolest huvitav.
Kui õppejõud viib sind segadusse või hirmutab, ent sa oled kindel oma teadmistes, kujuta ette, et tema asemel on sinu hea sõber. Range pilk on aga vaid mäng. Mõtle, millest ise tahad, et vaid kuri pilk ei rõhuks sind.
Ja ära unusta, et eksam on vaid üks paljudest katsumustest sinu teel, mida ületades saad kindlasti palju kogemusi ja muutud tugevamaks. Head põrumist!
Allikas: Psihhologija, juuli-august 2013
