Ameerika ja Rootsi isadel on lausa drastiline vahe. Kui 90 protsenti Rootsi isadest võtab enda puhkuse välja, et veeta lapsega aega, siis ameeriklased pigem pelgavad seda teha. Nimelt kardetakse ametipositsiooni muutusi.

Rootsis on lapsepuhkuseks ette nähtud 480 päeva, millest 90 päeva olema välja võetud isa poolt. Seejuures kompenseeritakse tasu palgast 80 protsendi ulatuses.

Ameerika on aga üks riikidest, mis ei taga vanemahüvitist. Vaid 20 protsenti tööandajatest pakuvad seda värskele isale. Nõnda jääb titaga koju üldiselt ikkagi ema.

Eestis on praeguse seisuga võimalik isal valida kolme puhkuseliigi vahel: isapuhkus, lapsehoolduspuhkus ja lapsepuhkus.

Seejuures saab võtta isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkust võib eespool nimetatud perioodi jooksul võtta ka osade kaupa.

Lapsehoolduspuhkust on õigus võtta isal järeltulija kolmeaastaseks saamiseni, seda kas ühes osas või ositi.

Lapsepuhkus tuleb käiku siis, kui võsuke on juba suurem. Tasub aga meeles pidada, et igal kalendriaastal on õigus saada seda töötajal, kel on üks või kaks alla 14aasrast last, kolm tööpäeva. Kuus tööpäeva aga sellel, kel on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Kuidas on lood teie kodus? Kas pisikese titaga jäi koju isa?